Eesti Panga osakonnajuhataja Tanel Ross ütles täna elu kvaliteeti käsitleval seminaril, et nii inimesed kui riigid on õnnelikumad, kui nad on rikkad ning riik saab oma poliitikaga õnnetunnet suurendada.
Rikkus teeb õnnelikuks
4. november 2008, 14:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rikkal inimesel on üldiselt parem tervis, ta saab rohkem tarbida ja puhata. Rikkad on rahul ka vaestes riikides,» lausus Ross. Kuid tuleb arvestada ka teist õnnetunnet mõjutavat asjaolu, milleks on sotsiaalne staatus ja suhteline jõukus. Õnnetunnet mõjutab oluliselt ka inimese rikkuse suhe ühiskonna keskmisesse.
Suhteliselt vaesemad inimesed on riigis õnnetud ka siis, kui ühiskond tervikuna jõukas on, rääkis Ross. Ta tõi näiteks USA, kus rikkuse kasv ei ole teinud inimesi keskmiselt õnnelikumaks. Lisaks tuleb õnne vaadata ajas muutuva suurusena: rikkad võivad täna küll õnnelikud olla, kuid neil on kartus homse eest, samas võib vaene inimene loota jõukuse kasvule tulevikus.
Rikkamad riigid on reeglina õnnelikumad, sest need on stabiilsemad. Kuid ühiskonna liig suur varanduslik kihistumine vähendab inimeste õnnetunnet. Euroopa Liit tervikuna on õnnelikum kui Hiina või Ladina-Ameerika. Euroopas elavad tõenäoliselt kõige õnnelikumad inimesed aga Skandinaavias, sest seal on väiksem ebavõrdsus.
Ross rõhutas, et õnne määrab eelkõige absoluutne ja seejärel suhteline jõukus. Eesti on Soomest õnnetum eelkõige seetõttu, et oleme soomlastest vaesemad, mitte seetõttu, et rikkus on Eestis ebavõrdsemalt jaotunud.
Eelnevast tegi Ross järelduse, et vaesemad riigid vajavad õnnelikuks olemiseks poliitikat, mis tagab püsivalt kiire majanduskasvu. Samal ajal on selge, et liiga suur sissetulekute erinevus võib kaasa tuua katastroofi ka kiiresti arenevates riikides.
Ühiskonna teeb õnnelikumaks poliitika, mis vähendab negatiivseid riske ja inimeste hirmu tuleviku ees. Rossi hinnangul näitab senine ajalugu, et turumajandusel põhinev ühiskond suudab riskidega paremini toime tulla. Samas ei tähenda vaba turumajandus tema sõnul riigi rolli täielikku puudumist.