Wittgenstein ja 60 huuleläiget tantsus

, kultuuriajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fine 5-l on olemas nii kõva kontseptsioon kui kaunid tantsijad. Esiplaanil Rain Saukas.
Fine 5-l on olemas nii kõva kontseptsioon kui kaunid tantsijad. Esiplaanil Rain Saukas. Foto: Rünno Lahesoo

Tantsuteatri Fine 5 uuslavastus «Faasid» on Kumu auditooriumi vaatajaid täis toonud. See on suur asi, kuna eesti tantsuteatri publik kipub olema umbes ühesuurune Kanuti Gildi pisikese saaliga.


Kuid samas tempos nagu eesti tantsuteater kasvab ka selle publik. See on tore, vähemalt niikaua, kuni tantsuteater pole sunnitud kolima linnahalli.

Tiina Olleski ja Rene Nõmmiku lavastuse kontseptuaalne lähtepunkt on Ludwig Wittgensteini tsitaat «Kui väikest mõtet on vaja, et täita kogu elu». Tõepoolest, lavastuses räägib hääl kõlarist kellestki naisterahvast, kel olevat huuleläigete vastu nii suur nõrkus, et neid on kogunenud juba üle kuuekümne. Selliseid hääli kuuleme meiegi iga päev – võidab-see-kel-on-surres-kõige-rohkem-asju-mentaliteet karjub kaubamajade läheduses nii koleda häälega, et ei julgegi enam sisse astuda.

Teine hääl, mis pole sugugi vaiksem, räägib murelikult keskkonnaprobleemidest. Neid mõlemat kuuldes suudetakse paradoksaalsel moel ka järgida mõlemat, kuigi üks peaks ju loogiliselt võttes teise summutama.

Psühhedeelne vada


See fenomen on «Faasides» eriti hästi esitatud – kõrvuti rääkivad hääled kombinatsioonis helilooja Steve Reichi muusikast inspireeritud minimalistlike helikujunditega –, katkestustest ja kordustest pikitud psühhedeelne vada ei mõju mürana, vaid moodustab täiesti mõtteka koosluse. Postmodernne ühiskond räägibki meiega nii ja oleme juba harjunud seda kuulama.

Peale selle, et ühiskonna- ja tarbijakriitiline sõnum on lavastuses huvitavalt esitatud ega mõju banaalselt, on see ka suurepäraselt tantsitud. Erandina kaasaegse tantsuteatri suhtelises mittetantsulisuses tantsitakse «Faasides» palju. Ja tants on ilus, tantsijad ka – esteetiline nauding ei jää alla intellektuaalsele.

Suudluskindel tantsuläige


Ka see on moodsa kunsti kontekstis omamoodi fenomen. Hirm ilu kui rumaluse kesta vastu on meie ilutoote-ühiskonna mõtleva osa hulgas laialt levinud. Sellest võiks küll juba üle saada.

Ei saa kiitmata jätta ka keelpillikvartetti Ensemble Voces Musicales. Steve Reichi teosed «Violin Phase» ja «Triple Quartet» kõlavad nende esituses suurepäraselt – mäng on veenev ja jõuline. Seadete autor ja dirigent Risto Joost etenduses oma nägu ei näita, ainult oma talenti.

Nii et tasub üks huuleläige ostmata jätta ja käia tantsuetendusel. See ei kulu niipea maha, suudle palju tahad. (Selle lause teine pool tuleks vist ära võtta, aga läks ilusti riimi.)

Uus tantsutükk
«Faasid»

Koreograafid Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik
Esitajad Tiina Ollesk, Rain Saukas, Laura Kvelstein, Eneli Raud ja Dmit­ri Kruus
Kaastegev Ensemble Voces Musicales
Fine 5 tantsuteatri esietendus
6. novembril Kumu auditooriumis

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles