Aaviksoo: eliitülikooli loomine nõuab riiklikku otsust

«Kui me paneme endale eesmärgiks jõuda maailma teadusülikoolide esiritta, siis Tartu Ülikool üksinda seda otsust vastu võtta ei saa, selleks on vaja kindlasti riiklikul tasemel väga põhimõttelisi otsuseid,» ütles Aaviksoo eile Brüsselis.

Tema sõnul tähendab see põhjapanevaid otsuseid rahastamise ja õppekeele osas ning lisaks Tartu Ülikooli oluliselt suuremat rahvusvahelistumist.

«Naiivne on arvata, et seda on võimalik teha niimoodi, et välisüliõpilased tulevad ja hakkavad siis kõrget õppemaksu ise maksma. Nii see ei tööta mitte kuskil,» rääkis Aaviksoo.

Tartu Ülikooli endine rektor tõi näiteks Singapuri riigiülikooli, mille tippuviimise juures ta on nõunikuna töötanud.

«Singapuri valitsus eraldab selleks kolm miljardit dollarit iga aasta,» viitas Aaviksoo võimalike kulude suurusjärgule.

Samas avaldas Aaviksoo kahtlust idee suhtes kärpida Tartus üliõpilaste arvu, vähemalt senise rahastamismudeli kehtimise korral.

«Väiksemaks tegemine tähendab Eesti rahastamistingimustes ka proportsionaalselt väiksemat rahastamist ja see tapab sellegi ülikooli ära, mis meil on,» leidis Aaviksoo.

Tema sõnul on Tartu Ülikool viimase 15 aasta jooksul hoidnud oma osakaalu Eesti üliõpilaste koguarvus 30 protsendi ümber.

«Ma arvan, et kui üliõpilaste arv tervikuna langeb, siis ta peab langema ka Tartu Ülikoolis. Aga ma kindlasti ei pea strateegiliselt mõeldavaks, et Tartu Ülikool oleks kümme protsenti Eesti kõrgharidusturust,» toonitas Aaviksoo. «See ei tööta, sest selle rahaga ei ole võimalik ühtegi ülikooli üleval pidada.»

Akadeemik Jaak Aaviksoo oli Tartu Ülikooli rektor aastatel 1998-2006.

Ülikooli praegune rektor Alar Karis esitas oktoobri keskel idee vähendada kõrgema õppekvaliteedi nimel üliõpilaste hulka.

Hiljuti avaldatud Times Higher Educationi koostatavas maailma 600 parima ülikooli pingereas ei olnud ühtegi Eesti ülikooli. Balti riikide õppeasutustest mahtus sinna vaid Vilniuse ülikool.