Tänavu saja miljoni krooniga kahjumisse jäävale Estonian Airile on omanike rahasüst eluliselt oluline – lisarahata jäävad paremal juhul ostmata uued lennukid, halvemal juhul võib firmat oodata pankrot.
Estonian Air on 100 miljoniga kahjumis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast aastatuhande vahetust raporteeris Eesti rahvuslik lennukompanii järjepanu kasumist ning seda hoolimata USA kaksiktornide varisemisega kaasnenud maailma lennunduse madalseisust.
Kõik kiskus kiiva pärast 2005. aasta juhtkonnavahetust – samal aastal suutis firma veel kasumis püsida, kuid seejärel langeti kahjumisse. Samal ajal raporteeris firma otsene konkurent Läti Airbaltic kasvust nii reisijate arvu kui kasumi rindel.
Praegu on Estonian Air olukorras, kus firma nõukogu liikmete kinnitusel tõotab aasta kahjumiks kujuneda sada miljonit krooni või enamgi. Seda eelkõige aasta esimesel poolel kiirelt kallinenud kütuse, aga ka tihenenud konkurentsi tõttu.
Lennufirma presidendi Andrus Aljase sõnul on reisijate arv mullusega võrreldes kasvanud, kuid keskmine piletitulu kahanenud, mistõttu jääb käibe kasv mullusega võrreldes napiks.
Unistuste lennukid
Midagi head ei tõota ka järgmine ning ülejärgmine aasta – üleilmse majanduslanguse taustal loobuvad inimesed reisimisest, kulud kasvavad ning firma peab tegema suuri kärpeid.
Ettevõtte kuus Boeingut ja kaks Saabi on küll korralikud õhulaevad, kuid eelmise põlvkonna masinad, mida enam ei toodeta ja mis on uutega võrreldes ebaökonoomsed.
Kõik see on firma viinud olukorda, kus hädasti vajatakse vähemalt 300 miljoni krooni suurust rahasüsti, mida juhtkond on omanikelt ka küsinud. Kõigepealt on lisakapitali vaja uute lennukite soetamiseks. Veel kevadel teatas firma, et ostab alates tuleva aasta kevadest kolm uut vabrikusooja 90-kohalist lennukit CRJ900.
Nüüd tunnistab Aljas, et juba siis oli lennukite ostmise eelduseks omanike rahasüst. Otsust selle kohta ei teinud aga firma ja aktsionäride üldkoosolek toona ega ole teinud ka praegu. Kas põhimõtteline lubadus juhtkonnale siiski anti, ei soostunud Aljas ütlema.
Lisaks oleks raha vaja igapäevaseks majandamiseks, sest kiirelt kasvavad kulud ei ole loodetust väiksemate tulude juures firmale manööverdamisruumi jätnud. Kui poole aasta eest oleks võinud selle tarvis laenu võtta, siis nüüd on laenu saamine muutunud üliraskeks.
Firma juhtkond on koostanud ka säästuplaani, mis tähendaks selget taandarengut. Plaani järgi lennataks tulevikus ühe Boeingu, kolme SRJ900 ja kahe Saabiga. Töötajatest koondataks umbes 25 protsenti ning lendude mahtu vähendataks veerandi jagu. Viimane tähendab osa liinide sulgemist ning teiste graafikute hõrendamist.
Nii taandubki kõik sellele, kas omanikud firmasse rahasüsti teevad või mitte. 49 protsenti lennufirmast kuulub Skandinaavia kontsernile SAS.
34 protsenti aktsiatest on Eesti riigi käes, kes ei näe endal aga firma juhtimises praegu mingit rolli. 17 protsenti Estonian Airist kuulub investeerimispangale Cresco, kelle peamine rõõm osalusest on firma väärikas, kuid vähetähtis nõukogu esimehe koht. Sõnaõigus on seega eelkõige SASil.
SASi esindajad ei ole seni ajakirjanduses oma kindlat seisukohta lisaraha andmises öelnud, küll aga on tunnistatud huvi osaluse suurendamise vastu. Samal ajal vaevleb SAS tõsistes majandusraskustes, mistõttu rakendatakse firmas juba mitmendat kokkuhoiukava.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul ei ole riik seni otsustanud, kas ja mis tingimustel ollakse valmis firmasse lisaraha paigutama. Samas tunnistas ta, et riigil on vähemusaktsionärina seni olnud väga vähe võimalusi firma käekäiku mõjutada.
Majandusministeeriumis on arutatud näiteks võimalust, et riik saaks vähemusosalusest hoolimata endale nõukogu esimehe koha ning vetoõiguse olulisemates küsimustes.
Riigi osaluse müügil praegu tõenäoliselt mõtet ei oleks, sest vähemusaktsiaid ei tahaks keegi mõistliku hinna eest osta, SASil võib aga raha korraliku hinna maksmiseks nappida.
Segane olukord
Partsi sõnul on riigile oluline eelkõige see, et Tallinna ühendaks muu maailmaga võimalikult palju otselende. Kes neid liine haldab, ei olegi nii tähtis.
Sestap ei ole riik nõus iga hinna eest Estonian Airi raha paigutama. «Minul on küll küsimus, kui jätkusuutlikult seda firmat juhitud on,» lausus ta.
Segasemaks on olukorra muutnud ka tõik, et Lätis on SAS teatanud valmisolekust müüa oma osalus Airbalticus ning spekuleeritud on ka Estonian Airi osaluse müügiga.
«Viimase aasta jooksul on SASi juhtkonnaga sellel teemal räägitud, aga vastused on olnud väga segased,» märkis Parts.
Samasugused meeleolud valitsevad ka valitsuses, kus Estonian Airi toetamise teed kergekäeliselt minna ei taheta. Ametlikult ei ole valitsus teemat arutanud – Partsi sõnul on ta koalitsioonipartnereid olukorrast seni vaid teavitanud.