/nginx/o/2022/04/26/14508593t1h5d9f.jpg)
Sel aastal juba 11. korda toimus Eesti Naisliidu eestvedamisel ja Eesti Naislaulu Seltsi toel Estonia kontserdisaalis aasta isa väljakuulutamise pidulik tseremoonia. Tänavu pärjati aasta isa tiitliga «Eesti ema» monumendi idee autor ja teostamise eestvedaja Hans Sissas Võrumaalt.
Eesti Naisliit hakkas 1998. aastal aasta isa tiitlit aasta ema aunimetuse kõrval välja andma soovist senisest enam väärtustada isa rolli perekonnas. Isade väärikuse ja vastutuse tõus aga oleneb suuresti üldistest ühiskonnaväärtustest, tavadest ja iga inimese lastetoast.
Aasta ema ja aasta isa kandidaatide leidmiseks oleme alati pöördunud avalikkuse poole, et leida selle tiitli väärilised inimesed, ja meie üleskutsele on reageeritud. Ettepanekud põhjendustega on tulnud samuti üle Eesti. Kord on kirjutanud lapsed, kord lapselapsed, naabrid, kolleegid, seltsingukaaslased erinevatest organisatsioonidest, ka kohalikud omavalitsused.
Ühegi aasta isa puhul ei ole naisliit teinud mingit erilist taustauuringut. Otsuse langetab meie eestseisus, kuhu kuuluvad naisseltside esindajad pea kõigist Eesti piirkondadest. Me oleme kandidaadi esitajaid usaldanud. Usaldame ka edaspidi.
Kümme aastat oleme võinud aasta isa puhul vaid siiralt rõõmustada, sel aastal on üles kerkinud inetud kahtlused. Raske on selle loo juures asjaolu, et meie ei tea tõde, me võime vaid uskuda.
Eesti Naisliit väärtustab aasta isa tiitliga perekonda, seades aasta ema ja aasta isa tiitlit välja andes eeskujuks sellise pere, kus on nii ema kui ka isa, sest usume, et lapsel on kasvamiseks ja arenguks vaja mõlemat vanemat.
Olgu naine nii tubli kui tahes, õpetagu ta poega naela seina lööma või tapeeti panema, pühendagu ta tütart kokakunsti saladustesse, siiski ei asenda need tegemised isa suhtlust lapsega. Kahtlemata on olemas tublisid üksikvanemaid, sealhulgas üksikisasid, kuid nendele tiitli omistamine jäägu teiste pärusmaaks.
Perekond on väärtus, aga arvestades tänapäeva Eesti ühiskonda ei saa öelda, et ainus õige peremudel on abielus vanematega perekond, kuhu kuuluvad ema, isa ja nende ühised lapsed. Meie lähtume sellest, et laps vajab nii ema kui isa ka siis, kui vanemad kokku ei jää.
Naisliit valib aasta isa nende meeste seast, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last ja kes on leidnud tunnustamist nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel. Oluline kriteerium on siinjuures, et ta oleks heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.
Aasta isa auväärset tiitlit varjutab tõsine süüdistus oma lapse mittetunnistamises. Eesti Naisliit ei ole pädev hindama Rainer Kägo süüdistuste tõepõhja.
Oleme naisliidu eestseisusega jälginud avalikkuses kulgevat diskussiooni ja arutanud omavahel seda juhtumit. Oleme veendunud, et kindlasti ei aktsepteeri naisliit ei praegu ega ka tulevikus aasta isana meest, kes oma lastest ei hooli või oma isadust ei tunnista.
Naisliit loodab, et Hans Sissas saab oma esialgsest solvumisest üle ning teeb kõik, et aasta isa tiitli kandjaga seotud kahtlused kummutada, selleks et aasta isa oleks edaspidigi ilma mingi kahtluseta eeskuju kõigile isadele, nagu seda on olnud aasta isaks pärjatud Eduard Jaansen, Enno Lend, Ants Taul, Aare Kabel, Aarne Mikk, Jaan Kallas, Märt Riisenberg, Jaan Sild, Mehis Viru ja Lembit Peterson.