Eestlasi ootab 2010. aastal järjekordne suur maksutõus – kasvavad prügilamaksud nii tavajäätmeile kui ka elektritootmises tekkivale põlevkivituhale.
Prügilamaksud kasvavad järsult
17. november 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnatasude kava näeb ette, et tavaprügi mahapaneku maks kasvab praeguselt 156 kroonilt tonni eest 250 kroonile tonnilt. Tavalisele inimesele lisanduvad veel prügifirmade kulud ja kasum, aga vähemalt 100-kroonine hinnatõus tonnilt näib olevat kindel.
Ametlik põhjendus järjekordsele maksutõusule on keskkonnaministeeriumi koostatud paberi järgi see, et tuleb soodustada prügi taaskasutamist.
Ometi ei jää 2010. aastal tabav maksutõus viimaseks. Olmeprügi puhul eeldab keskkonnaministeerium, et järgmisel kümnel aastat kasvab prügimaks igal aastal veel omakorda 5 protsenti.
Hoop kõigi taskule
Omavalitsusjuhid on sellele vastu. Eesti Linnade Liidu ametlikus vastuses leiavad nad, et ligi 60-protsendiline maksutõus on liiga järsk.
«Saastetasude tõstmine alates 2010. aastast on liiga järsk ning võib halvendada tuntavalt inimeste keskkonnaalast käitumist,» kirjutasid omavalitsustegelased.
«On ülimalt tõenäoline, et saastetasu määrade järsk kasv peegeldub ka otseselt prügiveoteenuse hinnas, mistõttu võib taas suureneda prügi ladestamine metsadesse ja haljasaladele ning jäätmete põletamine kodustes tingimustes,» nentisid nad.
Nelja-viie aasta pärast peaksid käiku minema suured elektri- ja soojuse koostootmisjaamad, mis kasutavad kütteks prügi. Keskkonnaministeeriumi kava näeb aga ette ka võimaluse, et prügipõletamine tuleb samuti maksustada.
Kasvab ka ehitusprahi ladestamise riiklik maks. Lisaks soovitab keskkonnaministeerium 2012. aastal sisse viia kohaliku prügimaksu, mida sarnaselt maamaksuga tuleb tasuda kinnistuomanikel.
Keskkonnatasude mahukas kava peaks valitsusse jõudma lähiajal. Kui valitsuse heakskiit saadud, läheb koostamisele seaduseelnõu. Ühelt poolt on paber läbinud huvigruppide kooskõlastusringi, samas oli dokument avalikus veebis arvustamiseks üleval vaid ühe kuu – tänavu 11. juulist kuni 19. augustini. Keset südasuve, mil inimesed puhkusel.
Uued keskkonnatasud võivad lämmatada Viru Keemia Grupi. See ettevõte toodab põlevkiviõli tehnoloogiaga, millega tekib poolkoks. Vähemalt nii väidab VKG arendusjuht Jaanus Purga.
Elektrihinna tõus
Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus aga arvab, et ettevõte püüab nende sõnadega vaid võimalikult suurt kasumlikkust välja kaubelda.
Purga toob oma väite kinnituseks järgmised arvud: praegu maksab poolkoksi ladestamine 15,65 krooni tonn, 2010 on tonni ladestamise maks juba 117,5 krooni.
Peaaegu niisama suure tõusu teeb läbi ka põlevkivituhk. Seda tekib meil miljoneid tonne aastas, sest lõviosa Eesti elektrit tuleb põlevkiviahjudest.
Lisaks kasvab lähiaastail 25 protsenti aastas põlevkivi kaevandamise maks. Kõik see kokku võib tuua kopsaka elektrihinna tõusu, millega kaasnev kõrge inflatsioon ohustab ka Eesti valitsuse peamist eesmärki, euro kasutuselevõttu.
«Keskkonnatasude peamine eesmärk on põhimõtte «saastaja maksab» elluviimine,» kommenteeris Annus. «Loomulikult ei soovi keskkonnaministeerium ühtegi ettevõtet seisma panna, meie eesmärgiks on keskkonna hea seisund.»