Lõuna-Osseetias mahapõletatud grusiinide külade varemed pole veel jõudnud maha jahtuda, kui päevakorrale hakkab tõusma 1992. aastal Põhja-Osseetias inguššide kallal toime pandud etniline puhastus.
Uus Kaukaasia konflikt vindub Inguššia ümber
18. november 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädalavahetusel kogunes Moskva südalinnas pisike miiting, mille osalised hoidsid käes fotosid allkirjadega «genotsiidi ohvrid». Need olid seal elavad ingušid, kes tuletasid meelde 1992. aastal Osseetia-Inguššia konflikti tagajärjel lahvatanud etnilise puhastuse ohvreid.
Miitingulised nõudsid inguššidest põgenikele luba oma kodudesse naasta ning mis peamine – 1992. aasta tegude kriminaaltoimikute taasavamist. Need inimesed teavad, mida tähendab etniline puhastus osseetia vabatahtlike osalusel, nagu juhtus augustis Gruusias.
Inguššialt Põhja-Osseetiale 1944. aasta küüditamiste tulemusena üle antud Prigorodnõi rajooni soovivad endiselt tagasi pöörduda paarkümmend inguši pagulast, kes veriste kokkupõrgete tagajärjel sealt osseetia vabatahtlike jõududega minema kihutati.
«Olen ise pärit Prigorodnõi rajoonist Tarskoje külast. Tagasipöördumise probleem on olemas ja hakkame seda lahendama,» lubas hiljuti Inguššia uus president Junus-Bek Jevkurov.
Teoreetiliselt võivad põgenikud ka praegu kodudesse tagasi pöörduda, kuid praktikas on see väga keeruline, kirjutas ajaleht Gazeta. «Põgenike jaoks kehtib endiselt reegel, et loa tagasipöördumiseks annab rajooni administratsiooni juht. Aga see pole veel kõik: ka tulevased osseetidest naabrid võivad mitte anda luba, et nende kõrvale tuleks elama ingušš. Minu emal kulus selliste lubade saamiseks tervenisti kolm aastat,» sõnas rahvusasjade ministri abiline Timur Gaisanov ajalehele.
Lisaks olevat ka elamistingimused Prigorodnõi inguši külades ligilähedased geto omadele. Olgugi et raha elektri vedamiseks küladesse on ammu eraldatud, pole seda paljudes kohtades endiselt. Samuti soovivad ingušid, et nende asulates oleks gaas nagu osseetide omades.
Väljaanne juhib tähelepanu asjaolule, et pärast kohalike omavalitsuste loomist Inguššias ja Tšetšeenias võib piiride teema tulla teravalt päevakorda. Hetkel pole Inguššial vaidluste tõttu demarkeeritud piiri, kuid 2010. aastal jõustuva seaduse järgi peab see olemas olema.
Ühe lahendusena on aastaid pakutud nõukogudeaegsete Inguššia ja Tšetšeenia ühendamist, mille tulemusena saaks territoriaalprobleemi osaliselt lahendada.
Nimelt on Tšetšeenia põhjaosas kolm piirkonda, mis on antud vabariigile üle Stavropoli krai koosseisust 1950ndatel aastatel deporteeritute naasmise järel.
Kuid nii eelmine Inguššia president Murat Zjazikov kui ka tema järeltulija Jevkurov on selle kategooriliselt välistanud.