Plümptoonia Bill – nagu orkester

Tiit Tuumalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bill Plympton tutvustab üht oma kangelast – koera, kes tahab päästa maailma tulekahjusid kustutades.
Bill Plympton tutvustab üht oma kangelast – koera, kes tahab päästa maailma tulekahjusid kustutades. Foto: AFP / Scanpix

See film tuleb jõhker, toores, sünge, müstiline, sürreaalne, davidlynchilik, noir’ilik, naljakas – kuulutas USA sõltumatu autorianimatsiooni tuntumaid esindajaid Bill Plympton juba mõni aeg tagasi.


Isegi kaamera oli ta oma joonistamislaua kohale monteerinud – et igal soovijal oleks võimalik interneti vahendusel tema tööprotsessi reaalajas jälgida, hommikul kella 10 alates õhtul kella 5 välja.

Nüüd on see täispikk joonisfilm, «Kellavärgiga apelsini» ja Piibli kummaline süntees, pealkirjaks «Idioodid ja inglid» (Idiots and Angels), lõpuks valmis – ja valmis seda näitama on ka homme algav PÖFFi animafilmide festival Animated Dreams.

Tegi filmi kokku kolm aastat

Plymptonit nimetab Tascheni kirjastuse igamehe animatsioonipiibel üheks 20. sajandi animafilmi elavaks klassikuks – koos Priit Pärna ja Nukufilmiga sealhulgas –, rõhutades ühtlasi, et tema pliiats on moodsa ühiskonna suhtes halastamatu. Tõsi ta on.

Ka «Idiootide ja inglite» maailm on lohutu – inimesed oma piiritu ahnuse ja madalate kirgedega. Peategelane on veel eriline jõhkard, tõeline persevest, nagu Plympton ise ütleb.
Ühel hommikul ärkab ta üles ja avastab, et selga on kasvanud tiivad. Küll üritab ta neid maha saagida, aga tulutult, uued kasvavad kohe tagasi. Asi polekski ehk nõnda hull, kui inimesed ümberringi ei naeraks ja tiivad ei sunniks teda üksnes head tegema.

Dialoogitu, huvitava soundtrack’iga filmi kallal – teiste seas laenas oma lauluhäält Tom Waits – töötas Plympton kokku kolm aastat, aasta kirjutas, teise joonistas ja kolmanda pani kokku. Vahele tegi veel lühifilme, sh aastaid tagasi Oscarile kandideerinud «Valvekoera» järje «Kuum koer» (Hot Dog), mis samuti tänavuse Animated Dreamsi kavva kuulub.

See on tema tüüpiline töörütm, kui jutt on täispikast filmist. Produktiivne Plympton joonistab nimelt ise oma filmid – ükshaaval kõik need tuhanded pildid, mis on vajalikud selleks, et pildirida kaader kaadri haaval liikuma hakkaks. Vähe sellest, ta ka animeerib ise. Nii tuleb odavam – muide, ühe minuti hinnaks on ta rehkendanud 1000 dollarit. Sealjuures on Plymptonil filme kokku koletu hulk: täispikki kuus ja lühikesi ligemale 40.

Nende, nagu ka kogu sellega kaasneva – joonistustest kuni T-särkideni välja – müügist ta ühtlasi elatub ja finantseerib ka oma uusi filme. Kerge see ei ole, aga hakkama saab.
Sõltumatu filmitegija on ta põhimõtteliselt. «Mulle meeldib hommikul tõusta ja joonistada seda, mida tahan – ka poliitiliselt kõige ebakorrektsemaid asju, ilma et keegi selja taga seisaks ja näpuga osutaks,» tavatseb ta ütelda.

Võistluses ka kaks Eesti filmi

Hoopis teistsugust, kommertslikumat lähenemist esindab Animated Dreamsi programmis teine täispikk animafilm, taanlaste arvutianimatsioon «Reis Saturnile» – taani kosmonaudid põrutavad Saturnile, kohtavad seal tulnukaid, kes omakorda asuvad Taanit vallutama.

Mõni kuu tagasi Taanis ülisuure menuga esilinastunud pilakomöödia alles alustab oma rahvusvahelist levi ja jõuab siinse vaatajani eksklusiivselt filmi tootja A-stuudio Eesti tütarfirma vahendusel.

Animated Dreamsi juhi Heilika Pikkovi sõnul on festivali fookus rahvusvahelisel lühifilmide võistlusprogrammil. «Oleme kokku saanud päris hea ülevaate praeguse animatsiooni suundadest ja olulistest teostest,» tõdes ta. Eestit esindavad võistluskavas Olga ja Priit Pärna «Elu ilma Gabriella Ferrita» ja Riho Undi «Lili».

Animated Dreams vältab pühapäevani Tallinnas Sõpruse kinos. Täpsem info www.poff.ee/anima.
-------------------------------------------------------
Eriprogrammid

Gianluigi Toccafondo retrospektiiv

Üks Itaalia tunnustatumaid animafilmilavastajaid kasutab oma loomingu vormilise lähtepunktina live-action’it, töötleb seejärel tulemust graafiliselt ja maalib kaadreid üle. Tulemus on fantastiline visuaalne metamorfoos. 2004. aastal võitis Toccafondo siinsamas Tallinnas filmiga «Väike Venemaa» ka festivali grand prix’.

Kaasaegne Türgi animatsioon fookuses

Eksootikat Türgist! Või mis eksootikat – tegu on areneva animariigiga. 1980ndate lõpust tegutseb Eskisehiri Anatoolia ülikooli juures animatsiooni osakond, mitmed noored animalavastajad õpivad Euroopa koolides...

Franz Kafka animatsioonis

Ehk põnevamaid tänavusi eriprogramme üldse. Programmi keskmes on soomlanna Katariina Lill­qvisti Kafka-triloogia: «Söeämbril ratsutaja», «Kambritoonekurg» ja «Maa-arst». Neist viimane, aastast 1996, istutab Kafka jutustuse Balkani sõja aegsesse Sarajevosse – serblaste meelehärmiks, mõistagi. Tasuks Berliini festivali Hõbekaru. Ennast ilmutab ka Kafka ise – poolakas Piotr Dumala on animeerinud ära kirjaniku eluloo, aluseks Kafka päevikud, kirjad ja teosed.

Uus ja uhke Eesti anima

Uuem kodumaine animatsioon – Riho Undi «Põhjakonn» ja «Lili», Andres Tenusaare «Kehaline kasvatus», Ülo Pikkovi «Dialogos» ja «Blow», Rao Heidmetsa «Kaasasündinud kohustused» ja Kristjan Holmi «Väike maja».

Rahvusvahelise tudengianima paremik

Uus Eesti tudengianima ja muusikavideod

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles