Läti küsib euroliidult ja IMFilt kriisiabi

Majandusraskustes Läti valitsus otsib rahaabi Rahvusvaheliselt Valuu­ta­fondilt (IMF) ja euro­liidult. Sama teed võib minna Leedu, välistatud pole ka Eesti abipalve.

Eile selgus, et äsja Parexi panga riigistanud Läti valitsus on sirutanud abikäe Euroopa Komisjoni ja IMFi poole, et saada laenu hullemast kriisist pääsemiseks. Läti on nüüd Ungari järel teine Euroopa Liidu riik, kes seda teed läheb.

Läti peaminister Ivars Godmanis keeldus uudisteagentuuri LETA andmeil eile veel täpsustamast, kui palju toetust võiks Läti nii IMFilt kui Euroopa Liidult küsida. Ta märkis, et lõplik summa selgub põhjaliku analüüsi käigus.

Asjatundjatele ei tulnud Läti käik üllatusena, rahandusringkonnad teadsid abipalvest juba mõned päevad. Üks neist ütles Postimehele, et Läti vajab mõni miljard eurot. Võrdluseks – Islandit on IMF ja põhjala riigid toetanud 4,6 miljardi dollariga.

Ebakindel tulevik

Anonüümsust palunud asjatundja ütles Postimehele, et Läti valitsus vajab välisabi ka Parexi panga kohustuste katmiseks, kuid probleemiks on suur puudujääk riigieelarves.

Tema sõnul on Eesti selles osas üsna õnnelikus olukorras, et kas juhuslikult või ka sihipärase poliitika tulemusena on meil ligi 25 miljardit krooni reserve. Asjatundja hinnangul on võimalik, et järgmisena läheb riigieelarve puudujäägi tõttu IMFi ukse taha raha küsima Leedu valitsus.

Rahandusministeeriumi asekantsler Veiko Tali märkis, et üleilmse finantskriisi tõttu pole välistatud ka Eesti abipalve. Tali sõnul on riigil küll reservid, kuid arvestades seda, et kõikidest abinõudest hoolimata pole finantskriis näidanud taandumise märke, ei ole Eesti majanduse tulevik kuigi kindel. Reservide lõpuni kulutamise asemel võib olla otstarbekas küsida abi.

«Me ei tea, mida tulevik rahaturgudel toob, ega seda, kuhu Eesti olukord pöördub,» märkis Tali. «Praegu pole kuigi mõistlik öelda, et Eesti ei pöördu kunagi abi saamiseks IMFi poole.»
Tali lisas, et enne Läti hukkamõistmist tasuks endalt küsida: kas rahvusvahelise abi palumine on valitsuse mõistlik valik või hoopis nõrkuse märk? «Ma loodan, et IMFi abi rahustab Lätit ja seeläbi toetab ka Eestit,» lisas Tali.

Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik märkis, et praegu on hädas riigid, kel pole headel aegadel kogutud piisavalt reserve, sest rahaturgudelt laenamine on muutunud peaaegu võimatuks.

«Eesti valitsus on headel aegadel raha kokku hoidnud. Eesti majanduse võime praegustes rasketes oludes ise hakkama saada on endiselt hea ning meie finantssüsteem endiselt tugev,» kommenteeris Kaasik.

Läti valitsus määras eile ametlikuks läbirääkijaks rahandusminister Atis Slakterise. «Me räägime läbi kuni õnneliku lõpuni,» kinnitas Slakteris AP-le.

Suur europaanika

Elu Lätis on viimasel ajal olnud keeruline. Venekeelne leht Telegraf kirjutas: eelmisel nädalavahetusel oli valuutavahetuskontorites eurode nõudlus nii suur, et varud said otsa ja rahavahetajad tõstsid kurssi. Suurem tunglus oli reedel ja laupäeval, uue nädala algul see tasapisi rauges. Keskmine soovitud ostusumma oli tuhat eurot.

Rahavahetusfirma Taveks esindajad nimetasid eurode ostmise põhjusena kuuldusi lati devalveerimisest ning riigipüha, mil inimesed ostsid tavapärasest rohkem eurosid välismaale sõiduks.

Veel hiljuti oli just Läti Euroopa Liidu kiireima majanduskasvuga riik – aastail 2004–2007 kasvas majandus poole võrra. Tänavu kolmandas kvartalis tabas riigi majandust aga 4,2-protsendiline langus, mis osutus 27 Euroopa Liidu riigi seas halvimaks tulemuseks.
Vahepeal on Läti keskpank olnud sunnitud sekkuma valuutavahetusturu tegevusse, et hoida euroga seotud Läti latti kukkumast.

Irooniliseks muudab praeguse olukorra fakt, et just Läti valitsus on viimastel aastatel olnud IMFi ekspertide koostatud analüüside suhtes üsna kriitiline.

Näiteks suhtus 2006. aastal Aigars Kalvitise juhitud valitsus väga skeptiliselt IMFi ekspertide soovitusse võtta kasutusele meetmed majanduse ülekuumenemise vastu, piirata eelarvekulutusi ning pöörata suuremat tähelepanu pangandusvaldkonna kontrollimisele.
Paar aastat tagasi suleti Lätis ka Rahvusvahelise Valuutafondi kontorid.

IMF-i abi

Miljardid dollarid
• Island 4,6 (koos põhjala riikidega)
• Serbia 0,518
• Ungari 12,3
• Ukraina 16,5
Allikas: Bloomberg, BNS