Hinnatõus sunnib ravimeid varuma

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Graafik: Silver Alt

Järgmisest aastast kergitab neljaprotsendine käibemaksu tõus nii retsepti- kui käsimüügiravimite hinda, seetõttu varuvad inimesed praegu arstimeid odavamalt kappi valmis.

Eelmise nädala lõpus Tallinnas apteeki külastanud 78-aastane Margarita võtab korraga nii mitut ravimit, et näppude peal üles lugedes kulus naisel õige arvu kokkusaamiseks tükk aega. «Nii, mul on vererõhk kõrge ja siis suhkruhaiguse rohud,» rehkendas Margarita.

Kokku sai naine kuus ravimit, mille peale praegu kulub kuus üle üheksasaja krooni. Paraku ei ole tal ka vaba raha, et arstimeid enne hinnatõusu odavamalt varuks osta.

Lastelt kokku ei hoia

Üksinda elav vanaproua saab pensioni 5400 krooni. Pärast üüri, ravimite ja teiste arvete maksmist jääb kuus järele umbes tuhat krooni söögiraha. «Võin süüa leivakoorukesi, aga ravimeid võtmata jätta ei saa,» ütles Margarita. Tuleval aastal jääb naisel söögirahaks seega ligi kakssada krooni vähem.

Viimastel nädalatel on ravimite hulgimüügifirma AS Magnumi tegevdirektori Leon Jankelevitshi sõnul näha, et inimesed varuvad ravimeid. Arstimite ostmise tippaeg seisab tema hinnangul aga alles lähinädalatel ees. «Ravimite ostmine käib lainetena ja on suuresti seotud meedia tähelepanuga,» ütles ta.

Viimane lainetus, mil ravimeid rohkem ostetud, on Jankelevitshi väitel kestnud umbes kolm nädalat. Magnum aga valmistus selleks ja on varunud kõiki ravimeid üle kümne protsendi rohkem kui tavaliselt.

 Nii kahe lapse ema Liis Kasemets kui ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp leidsid, et kuigi ravimite hinnatõus on murettekitav, on uudisel ka hea pool – käibemaksu ei kergitatud maksimaalse kaheksateistkümne protsendini, vaid viielt protsendilt üheksale.

Kasemetsa meelest peaksid ravimid olema siiski viimane, kuhu riik hinda juurde kruvib. Kuna naisel tihti arstirohtusid osta vaja ei ole, siis igaks juhuks varuma pole ta neid hakanud.

Kui Kasemetsa nelja-aastane tütar Karmen või kaheaastane poeg Kaarel peaksid haigestuma, siis ei hoia ema laste tervise pealt raha kokku ega kavatse seda ka edaspidi teha.

Ravimiameti juhi Raudsepa sõnul on kindlasti ravimikasutajaid, kelle jaoks hinnatõus palju ei muuda. Aga leidub ka neid, kellel jääb mõni vajalik rohi ostmata ja haigus ehk ravimatagi.

«Hinnatundlikele patsientidele oleks praegu loogiline välja pakkuda erinevaid hüvitisi,» ütles Raudsepp. Ta lisas, et samas ei maksa täielikult maha matta lootust, et ravimitootja hindu langetab.

Ravimi hinna tõusuga muutub toimetulek järjest raskemaks ka mitmetel väikestel apteekidel. «Ma ei arva, et käibemaksutõus nende jaoks lõplikult määravaks saab, eks äriedul on ikka palju osiseid,» ütles Raudsepp. Ta leidis, et omavalitsused peaksid võimaluste piires toetama piirkonnas olevaid apteeke.

Tallinnas Keldrimäe apteegis ei paistnud eelmisel nädalal igatahes ostjate puudust olevat ja seda nentisid nii apteegi juhataja Silvi Sooäär kui farmatseut Ave Niidu.

Haigekassa hüvitis

«Inimesi käib palju, meie apteegis on klientideks valdavalt nooremad inimesed,» ütles Niidu. «Aga vanemate inimeste seas on viimasel ajal küll kuulda kurtmist ravimite hinnatõusu üle.»
Tartu OÜ Ülikooli perearstikeskuse arsti ja Eesti Perearstide Seltsi esimehe Ruth Kalda sõnul ei ole tema veel pidanud hinnatõusu hirmus massiliselt retsepte välja kirjutama.  «Tegu on üsna uue infoga ja ehk on see alles ees,» ütles Kalda.

Tema sõnul tuleb nüüd aga rohkem mõelda sellele, et patsiendid saaks senisest enam valida odavama ja kallima ravimi vahel. «Samas, mõnes ravimigrupis meil eriti valikut ei olegi,» tõdes Kalda.

Lihula perearsti Triinu-Mari Otsa sõnul leevendaks ravimite käibemaksu tõusu praegu e-õiguses arutlusringil olev ravimiseaduse muudatuse eelnõu, kus üheks ettepanekuks on ravimite toetuse maksmisel 200-kroonise ülempiiri kaotamine.

See tähendab, et praegu hüvitab haigekassa 50 protsenti ravimi hinnast, kuid mitte üle 200 krooni. Haigekassa juhi Hannes Danilovi sõnul tähendaks 200-kroonise piirmäära kaotamine, et näiteks 600 krooni maksvale ravimile saaks inimene siis kahesaja krooni asemel toetust kolmsada krooni.

Ravimite müük Eestis on rahalises väärtuses kogu aeg kasvanud ja oli tänavu kolmandas kvartalis hulgimüügihindades 670 miljonit krooni. See on 7,8% rohkem kui 2007. aasta samal ajal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles