Kaitsevägi maadleb üha süveneva ohvitseridepõuaga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Graafik: Silver Alt

Juba mitu aastat on asunud ohvitseriks õppima vähem kadette, kui kaitseväele vaja. See sunnib kaitseväge otsima uusi lahendusi endale inimeste leidmiseks.


Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) kolmanda kursuse kadett Ivo Peets kuulus enne ajateenistust Kaitseliitu ja Priit Värno oli noorkotkas. Mõlemad kavatsevad pärast lõpetamist kevadel jääda kaitseväkke tööle vähemalt 20 aastaks, kuni tekib võimalus kaitseväest pensionile minna. Ent nendesarnaseid on väheks jäänud.



Eelmisel aastal kandideeris KVÜÕAsse vaid 26 inimest, kellest 18 vastasid nõuetele ja võeti õppima. Samas tahaks kaitsevägi saada iga aasta KVÜÕAst vähemalt 50 lõpetajat.



Tänavu oli olukord natuke parem, sest 35 kandideerijast sai 25 vastu võtta, ent sedagi vaid õhuväelastele uue eriala avamise tõttu. Siiski on seda liiga vähe ning seetõttu kaalub kaitsevägi koos KVÜÕAga erinevaid võimalusi, kuidas vastuvõttu suurendada.



Ühe variandina kaalutakse näiteks võimalust mingil moel ühendada ajateenistus KVÜÕAs õppimisega. Kuidas see täpselt välja võiks näha, ei oska praegu veel keegi täpselt öelda.



Kõrgharitud ohvitserideks


KVÜÕA ülema kolonel Aarne Ermuse sõnul võiks alustada kas või sellest, et lubada kooli sisseastumiskatsed ära teha enne ajateenistusse minekut. Nimelt kardavad tema sõnul paljud, et ajateenistuses oldud ajal ununeb osa koolis õpitust ära ning sisseastumiseks vajalikku akadeemilist testi või muid eksameid on seetõttu raskem teha.



Peets ja Värno asusid ohvitseriks õppima, sest neil oli kaitseväelase elukutsest juba ettekujutus olemas. Kuna kaitseväest midagi teadjate hulk on aga liiga väike, siis takistab see värbamist.



Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul pole kaitseväelase eriala tutvustamisele varem lihtsalt piisavalt tähelepanu pööratud. KVÜÕAs õppijatele makstakse näiteks ligi 8000 krooni suurust stipendiumi ja tagatakse töökoht, ent sellest pole paljud midagi kuulnud.



Samuti on tekkinud mõte võimaldada mõnel muul erialal kõrghariduse omandanud meestel lihtsamalt ohvitseriks saada, sest KVÜÕA haridus sisaldab palju mittesõjalisi aineid.



Ermuse sõnul mõeldakse praegu, kuidas juba kõrghariduse omandanud saaksid nooremleitnandi aukraadi kätte lühendatud ja vaid sõjalistele teadmistele keskendunud kursusel. Ent kuidas täpselt selline kursus välja võiks nägema hakata, ei osanud KVÜÕA ülem veel öelda.



Hinnatud spetsialistid


Ermuse sõnul ei tasu praegusel ajal enam eeldada, et inimesed soovivad kogu eluks oma saatust kaitseväega siduda. «Igast leitnandist ju niikuinii koloneli ei saa,» lausus ta. Seetõttu tasub Ermuse sõnul luua võimalus teenida kaitseväes ka lühemat aega kui paarkümmend aastat.



KVÜÕAsse õppima asumiseks peab olema eelnevalt läbitud ajateenistus, ent selle läbib vaid kolmandik iga aastakäigu noortest. Seega aitaks kooli vastuvõttu suurendada ka ajateenistuse läbijate arvu kasvatamine, mis on praegu aga kasarmukohtade ja muude praktiliste takistuste taga.



KVÜÕA probleem uute kadettide leidmisel on seda tõsisem, et majandusbuumi ajal lahkus kaitseväest palju spetsialiste kõrgema palgaga tööle.



Kadett Peets oligi muretu selles osas, mis saab, kui talle kaitseväes siiski ei meeldi. «Töötuks ei jää, pigem peibutatakse minema,» lausus noormees, kelle sõnul on kaitseväelased tänu koolitusele ja juhikogemusele igal pool otsitud keskastme juhid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles