Haigekassa tõmbaks kokku igalt poolt

Haigekassa. Foto: Elmo Riig / Sakala

Haigekassa tuli reedel välja kolme variandiga, kuidas haigusraha pealt kokku hoida: vähendada hüvitist praeguselt 80 protsendilt 60-le, suurendada töötaja omavastutust ja jätta töötaja esimeste haiguspäevade kulu tööandja kanda.

Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov, milline neist on kõige õigem lahendus?

Kõige õigem oleks – see on nüüd minu, mitte haigekassa arvamus –, et üks tasuta päev läheks juurde töötajale ja kolm päeva läheks tööandjale 60-protsendilise hüvitise määraga. Esimesed viis päeva oleks siis väiksem sissetulek. Edasi tuleks haigekassa ja nii nagu praegu, 80 protsenti (hüvitise osakaal palgast – toim).

Seega kombineeritud variant?

Jah, arvan, et see on kõige õigem. Haigekassa pakkus välja need kolm varianti, aga see on alles ettepanek, mitte tõde. See tahab veel arutamist ja kokkuleppimist.

Mida toob muudatus kaasa tavalisele Eesti inimesele?

Risk on see, et inimesed hakkavad algul võtma kergema haigusega vähem haiguslehti ja lähevad vähem arsti juurde. Risk on see, et nad käivad poolhaigena tööl ja nakatavad teisi. Kumb eesmärk on meil aga suurem: kas raha kokku hoida või minna edasi nii nagu siiani? Nii et see on riskide kaalumise küsimus.

Kust saaks kõige rohkem kokku hoida – eriarstikuludelt, soodusravimitelt või haigusrahalt?

Nii ei saa öelda, vaid igalt poolt tuleb natuke võtta. Ei saa ju perearstisüsteemi kinni panna, ei saa lõputult pikendada puusaliigeste lõikuste järjekordi. Nii et igalt poolt tuleb võtta – natuke ravimeid, eriarstiabi ja töövõimetushüvitisi. Me vaatame need kõik üle.

Kõige suurem kokkuhoid on võimalik eriarstiabist, kus on proportsionaalselt pool kogu rahast. Kuid me ei vaata protsentuaalselt, vaid püüame sisuliselt hinnata,  kui palju kuskilt võtta on. Eesmärk on kahjustada patsienti nii vähe kui võimalik.

Kui palju haigekassa ettepanek kokkuhoidu annab?

See on haigekassale aastas umbes 600 miljonit krooni kokkuhoidu. Päris suur summa.

Kuid ravikindlustuse puudujääk ulatub ju miljardini. Kas see tähendab, et haigekassa jaotamata kasum võetakse kasutusele?

Ma arvan, et mingid reservid tuleb kasutusele võtta, aga küsimus on, kui palju. See on nüüd nõukogu (haigekassa – toim) otsus.

-----------------------------------------------------------

Tänavaküsitlus: Mis saab siis, kui haigekassa lõpetab haigushüvitiste maksmise?

Peeter Sibul
vallavanem:

Olen igasugu variante kuulnud, aga see viimane, et haigushüvitiste maksmine ära lõpetada, on küll pisut ekstreemne. Kust see inimene viiendal haiguspäeval peaks raha võtma?

Kaarel Künnap
arhitekt:

Kindlasti paljud inimesed satuvad hätta. Selle poolt on raske olla. Arvan, et mina läheks tõenäoliselt tööle, sest muidu otsitakse keegi teine minu asemele. 

Aare Mänd
pensionär:

Siis on elu läbi! Kui tööandja maksaks, siis kes tööl ei käi, mis too teeb? Mina juba ilma gripita ei käi tööl, aga kui käiks, siis hüvitiseta küll koju ravima ei jääks. Siis tuleb hakata, ma ei tea, raha trükkima, et kui eurodeks hakatakse vahetama, siis oleks ikka, mida vahetada.

Riina Sindonen
üliõpilane:

See ei oleks küll hea. Kuigi mina võtaks vist ikka haiguslehe. Haigena küll ei tahaks tööle minna. 

Endre Tisler
üliõpilane:

Kui see asi läheb nii karmiks, siis inimesed ei võta haiguslehte, sest nad ei saa seda nii lihtsalt. Et kui ma tean, et tööandja ei maksa seda kinni, et ma kodus terveks saaksin, siis ilmselt lähekski haigena tööle.