Sotsiaalministeeriumi analüüs tõi välja, et Eesti ühiskonnas valitseb samasooliste paaride kooselu suhtes pigem negatiivne hoiak, kuid paljudel ei ole selles osas üldse arvamust.
Eestlased on samasooliste kooselude suhtes negatiivselt meelestatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaid kolmandik inimestest nõustuvad, et vaba kooselu on tunnustatav ka kahe samast soost inimese puhul, 48 protsenti ei ole sellega nõus. Samas ei oska viiendik inimestest selle osas üldse seisukohta võtta, selgus uuringust, mille raames küsitleti 1500 Eesti elanikku.
Homode kooselu vastu on eeskätt vanemad inimesed ja meesterahvad.
Vaid viiendik inimestest on nõus, et ka samasoolistel paaridel peaks olema võimalik enda kooselu ametlikult kinnitada. 45 protsenti ei ole sellega üldse nõus.
Sotsiaalministeeriumi analüütik Andra Reinomägi märkis, et samasooliste kooselud on Eestis väga emotsionaalselt laetud teema ja tegelikult oleks tarvis tasakaalustatud ja argumenteeritud arutelu.
«Uuring tõi välja, et väga paljud ei ole samasooliste kooselude osas oma seisukohta kujundanud ning teadlikkus sellest ja sellega seotud probleemidest on väike,» lisas Reinomägi.
Teised riigid seadustavad
Sotsiaalministeeriumi analüütik Liina Järviste tõi välja, et eri riigid on vaba kooselu seadustamist alustanudki just samasoolistest: «Kooselu registreerimine on sarnane abielule ning ka nõudmised sellistele paaridele on samad, nad ei tohi olla sugulased. Õigusi on neil siiski vähem kui abielus olevatel paaridel.»
«Registreeritud kooselude seadustamist on teistes riikides alustatud enamasti samasoolistest paaridest, hiljem on seda õigust laiendatud heteropaaridele, kui üldse,» tõi Järviste välja.
Registreeritud partnerlus ongi väga sarnane abielule, erandina ei tunnistata näiteks partnerluses sündinud lesbi lapse teiseks vanemaks automaatselt kooselupartnerit, kuid lapsendamine on lihtsaks tehtud.