Riigieelarve maksutuludest puudub novembri seisuga 12 protsenti

Kajar Kase
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigieelarvesse on laekunud 88 protsenti planeeritud tuludest.
Riigieelarvesse on laekunud 88 protsenti planeeritud tuludest. Foto: Elmo Riig / Sakala

Aasta üheteistkümne kuu maksutulude kogulaekumine moodustab 64,7 miljardit krooni ehk 88 protsenti riigieelarve ja lisaeelarvega planeeritud maksutuludest.




Möödunud aasta novembri lõpuks oli riigieelarvesse laekunud 61 miljardit krooni, mis oli 89,8 protsenti eelarve ja lisaeelarvega planeeritud maksulaekumistest.


Maksu- ja tolliameti andmetel laekus novembris riigieelarvesse 6 miljardi krooni maksutulusid.

Sotsiaalmaksu on novembri lõpuks laekunud 28,6 miljardit krooni, mis moodustab 90,6 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust.

Novembri laekumiseks kujunes 2,6 miljardit krooni ning see kasvas võrreldes eelmise aastaga 11,5 protsenti. Eelmise aasta novembriga võrreldes aeglustus oluliselt jaekaubanduse tegevusalalt laekuv sotsiaalmaks.

Füüsilise isiku tulumaksu laekus üheteistkümne kuuga kokku 3,8 miljardit krooni, mis moodustab 91,5 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust.

Novembris laekus füüsilise isiku tulumaksu 463,7 miljonit krooni. Võrreldes eelmise aasta novembriga vähenes laekumine 0,8 protsendi võrra.

Kohalikele omavalitsustele laekus füüsilise isiku tulumaksu novembris 904,7 miljonit krooni, mis on võrreldes eelmise aasta sama kuuga 10,1 protsenti rohkem. Kokku on omavalitsustele laekunud füüsilise isiku tulumaksu 10,5 miljardi krooni ulatuses, mis on 17,5 protsendi võrra rohkem kui möödunud aastal.

Juriidilise isiku tulumaksu on üheteistkümne kuu jooksul laekunud 3,95 miljardit krooni, mis on 97,6 protsenti riigieelarves ja lisaeelarves planeeritust.

Novembri laekumine moodustas 408,2 mln krooni, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üle kahe korra rohkem. Eripära novembrikuu laekumises tekkis Eesti Energia dividendidelt tulumaksu tasumisest.

Käibemaksu on üheteistkümne kuu kokkuvõttes laekunud 19,2 miljardit krooni, mis on 84 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust.

Novembris laekus käibemaksu 1,7 miljardit krooni ning võrreldes möödunud aasta sama perioodiga vähenes laekumine 17,1 protsenti. Üheteistkümne kuu jooksul on käibemaksu kokku laekunud 5,5 protsenti vähem kui möödunud aasta samal perioodil.

Endiselt laekub oodatust tunduvalt vähem käibemaksu impordilt - laekumine on võrreldes möödunud aasta sama perioodiga vähenenud 36,3 protsenti.

Alkoholiaktsiisi on novembri lõpu seisuga laekunud 2,2 miljardit krooni, mis moodustab 82,6 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust. Novembris laekus sellest 188,5 miljonit krooni.

Laekumine on võrreldes möödunud kuuga 12 protsenti kasvanud, ent jääb siiski alla oodatud taseme. Eelkõige on see põhjendatav oodatust väiksema kasvuga kange alkoholi müügikogustes.

Tubakaaktsiisi on üheteistkümne kuuga laekunud 1,4 miljardit krooni, mis moodustab 104,9 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust. Novembri laekumine ulatus 153,9 miljonit kroonini. Tubakaaktsiisi on laekunud üle ootuste hästi ning hetkeseisuga on riigieelarves ja lisaeelarves planeeritud laekumine täidetud.

Kütuseaktsiisi on üheteistkümne kuu kokkuvõttes laekunud 4,3 miljardit krooni, mis moodustab 80,1 protsenti eelarves ja lisaeelarves kavandatust. Sellest novembris laekus 428,1 miljonit krooni.

Endiselt jääb kütuseaktsiisi laekumine alla oodatud tasemele ning normaaltaseme saavutamist ei ole oodata ka detsembris. Alalaekumise põhjuseks eelkõige tarbimismahtude vähenemine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles