Hiljuti ilmus USAs endise Helsingin Sanomate ajakirjaniku Jukka Rislakki raamat «The Case of Latvia», kus on juttu sellest, kuidas Kremlist suunatud propaganda on kujundanud lätlastele, eestlastele ja leedukatele natsimaine.
Imbi Paju: emotsioonid ja reaalsus Eesti-Soome suhetes
5. detsember 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatu autor arutab üksikasjalikult läbi kõik suure naabri desinformatsiooni meetodid ja jõuab kurva tõdemuseni, et Baltimaade mainet on raske rahvusvaheliselt puhastada.
Edward Lucase kombel muretseb Rislakki ka, et Venemaa on suutnud osta läänest ja idast poliitikuid, ajakirjanikke ja filmitegijaid, kellele oma valekampaaniad osavalt ette sööta.
Samuti leiab ta, et Balti riigid ei oska või ei taha endast ka ise rääkida ega oma lugu maailmas kehtestada. Eesti saab siin siiski mõned plusspunktid. Autor tunneb muret sellegi pärast, et kampaaniaid teevad Eesti, Soome ja Vene meedias ka soomlastest vabatahtlikud, mille tagajärjel on Eesti ja Soome teineteisest kaugenenud.
Millest seesugused laimulood siis koosnevad: et Eesti olevat apartheidiriik, kes diskrimineerib oma vene vähemusi ja surub peale neile oma natslikku ajaloomüüti; Eesti ei oska Venemaaga majandussuhteid luua; Eesti president on väliseestlane, seega mitte õige eestlane jne. Need lood on aeg-ajalt tõstnud mõlemal pool Soome lahte adrenaliini ja mõned Soome poliitikud ja ajakirjanikud nimetavad vähemalt telgitagustes vestlustes seda estofoobiaks.
Max Jakobson võrdsustas Eesti presidendi pagulastaustale viitamise rassismiga. Kohe pärast seda väljaütlemist ilmus ka ajakirjas Kanava president Ilvese pikem essee Eesti väärtuspoliitikast ja välispoliitikast ning identiteedist üldse, mida on vähemalt noorema põlve kirjandus- ja kultuuriinimeste ringkondades hinnatud kui esseekunsti musternäidet ja äratanud lugupidamist.
Esmaspäeval Soome Atlandi Seltsis esinedes oli Soome poliitilisel mõttekihil võimalus osa saada meie presidendi maailmapoliitilistest vaadetest, mis tekitas intellektuaalse ja informatiivse järelkaja.
Eesti suursaadik Soomes Merle Pajula viitab oma kogemustele ja kinnitab, et Eesti-Soome suhete tüvi on täiesti terve. Vaid üksikud inimesed püüavad alatute ja madalate võtetega endale tähelepanu saada ja kahe riigi suhteid mürgitada.
Ja tõepoolest, seda kinnitab ka teine väga kindel stsenaarium, millest oli juttu kolmapäeval Soome ja Eesti peaministri kohtumisel. Selle stsenaariumi Eesti ja Soome koostööst panid juba kevadel raportina kokku Põhjamaade investeerimispanga asedirektor Gunnar Okk ja suursaadik Jaakko Blomberg. Lugeda saab seda mõlema saatkonna kodulehelt.
Tore on seegi et soome-eesti kirjaniku Sofi Oksaneni romaan «Puhastus» sai Finlandia kirjanduspreemia. Seegi lugu on Eesti ajaloo lugu, mis end maailma lugude seas kehtestades tutvustab Eestit.