Eestlane soovitab rääkida Al-Qaedaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti parlamendi eestlasest liige Lembit Öpik soovitab valitsusel alustada terroriorganisatsiooniga Al-Qaeda läbirääkimisi.
Eesti ajakirjanikud kohtuvad Öpikuga Briti parlamendiliikmete kontorihoones. Nii vist on kõige täpsem nimetada saadikute büroodeks ja muuks vajaminevaks kohendatud hoonete kompleksi ajaloolise parlamendihoone kõrval.
Öpikul jookseb nina ja teda vaevab köha, kümme Briti välisministeeriumi rahaga Londonisse toodud Eesti ajakirjanikku on seevastu kurnatud pikast visiidist maailma rahanduskeskusse, osaliselt on selle põhjuseks ka lõputud turvameetmed.
Järjekindel mees
Öpik istub kohvikulaua taha ja räägib head eesti keelt. Keegi meist taipab küsida, millised teemad Öpiku jaoks parlamendis tähtsad on. Ja siis ta tulistab...
Taustaks olgu öeldud, et teravamalt kui Londonis West-minsteri valitsushoonete kvartalis liikudes pole ilmselt võimalik kusagil tajuda läänemaailma hirmu terroristide ees.
Londonlaste kurbi kogemusi arvestades on ettevaatusabinõud ilmselt ka põhjendatud.
Öpik räägib, et tema arvates peaks valitsus alustama kõnelusi Al-Qaedaga.
«Kui nad ei ole hullud, siis saab nendega rääkida,» lausub ta. «Põhja-Iirimaal andsid läbirääkimised häid tulemusi.»
Põhja-Iirimaa lõputud katoliiklaste ja protestantide konfliktid ning sellega kaasnenud terrorirünnakud ei vaja ilmselt lahtirääkimist. See oli kui lõputu õudus, kus lõpuks polnud enam aru saada, kes alustas, kes on süüdi, kes peab alla andma või kes on võitja. Laibad ja muserdatud elusaatused.
Öpik jätkab, et iga terroristi ei ole võimalik üles leida. Et neilt tuleks võtta motiiv ja läbirääkimised aitaksid seda eesmärki saavutada.
Öpik tunnistab, et valitsus pole tema ettepanekuid kuulda võtnud ega nendele vastanud. Aga järjekindla mehena kavatseb ta selle vastuse saada.
Ajakirjanikud lonksavad temaga koos kohvi ja usuvad teda, sest hoolimata lõputuna näivatest armulugudest ilmatüdrukutega, papist poiss ikka parlamenti ei pääse. Ja kollase meedia peegeldus on kõigest väga väike osa ühe poliitiku olemusest.
Teise ettepanekuna tahab Öpik läbi suruda heroiinisõltlastele mõnuaine müügi apteekides.
«Kui heroiinisõltlased saaksid heroiini retseptiga, siis ei peaks selle ostmise nimel minema vargile,» leidis ta.
Öpikut vaevab köha. Nagu Eesti ajakirjanikkegi, kes ei osanud arvestada Londoni läbilõikavalt niiske ja tuulise ilma salakavalusega.
Kohustused valijate ees
«Oleksin pidanud olema voodis, aga see ei ole võimalik,» ütleb ta. Kohtumised, intervjuud, läbirääkimised...
Esmaspäevast neljapäevani elab ta Londonis, neljapäeval sõidab koju, valimisringkonda Walesi idaosas asuvasse Powysesse. Öpik rääkis, et ostis endale kodulinna kaks kuud tagasi maja. See oli hea ost, sest veel hiljaaegu oli maja 23 protsenti kallim. Kinnisvaraturu kokkukukkumine pole ainult Eesti probleem.
Aga külmetunud oli saadik seepärast, et teisipäeval oli ringkonnas tähtis talumeeste koosolek. Ta pidi seal osalema. Et ronge ta vihkab, sest need on rämps, sest ei pea sõiduplaanist kinni, siis sõitis ta sinna autoga.
Neli ja pool tundi sinna ning neli ja pool tundi tagasi. Auto soojendussüsteem ütles üles. Null kraadi autos, aga 16 kuu pärast on valimised ja töö tahab tegemist.
Värsket fotot Öpikust sellelt ürituselt siiski ei õnnestunud saada. Terroriohu pärast ei tohi kusagil Briti valitsusasutustes teha pilti ega kasutada isiklikku mobiiltelefoni.