Tööturuameti sajad töötajad pistavad eeloleval kevadel taskusse suure koondamisraha, et seejärel ilmselt samu ülesandeid võib-olla isegi heldema palga eest uue nimega asutuses edasi täita.
Tööturuameti likvideerimine läheb riigile maksma 20 miljonit
Nimelt läheb valitsuse plaan liita omavahel töötukassa ja tööturuamet riigile maksma vähemalt 20 miljonit, sest plaani läbiviimiseks tuleb kaotada tööturuamet ning koondada selle praegused töötajad. Liitumine peaks lõpule jõudma järgmise aasta 1. mail.
Kahe asutuse omavahelist liitmist ilma kuluka likvideerimiseta praegune seadus ei võimalda. Küll aga ei teki olukorda, kus arvukatest tööturuameti töötajatest saaks iseenda kliendid, sest enam kui pooled leiavad tõenäoliselt endale uue töökoha paisuvas töötukassas. Lisaks ootab praeguseid tööturuameti töötajaid sõltuvalt tööstaažist kopsakas koondamishüvitis.
Ümberstruktureerimine toob kaasa ka selle, et tulevane töötukassa ei jätka oma tööd avaliku teenistuse seaduse alusel. Kõigi töötajatega tuleb sõlmida töölepingud.
Tööturuametis töövõrgustiku EURES nõustajana töötav spetsialist Kerli Mets pole isegi kaalunud varianti mitte kandideerida uuele kohale töötukassas. «Pealegi on uue asutusega seoses räägitud palgatõusust,» lisas Mets, kes on tööturuameti palgal juba ligi seitse aastat. «Minu igapäevatöö on nõustada inimesi, kes soovivad välismaal tööd, või siis välismaalasi, kes soovivad Eestis tööd leida,» selgitas oma tööülesandeid Mets.
Töötukassas on 25 ja tööturuametis 339 töötajat. Seega õmmeldakse pintsak nööbi külge. Samas edaspidi väheneb riigikassa otsene kulu, sest töötukassa jääb otseselt töötuskindlustusmaksust ülalpeetavaks ehk seda rahastavad nii tööandjad kui ja töövõtjad otsese maksuga.
Tarmo Kriis tööandjate keskliidust leiab, et töötukassasse töötajate värbamisel ei tohiks endistel tööturuameti töötajatel eelist olla. Töötukassa nõukogu esimees Harri Taliga leiab see-eest, et heade töötajate kaasamine ja palgal hoidmine on oluline.
Taliga sõnul on tõepoolest pealtnäha tegu pintsaku nööbi külge õmblemisega. «Samas on väikse (töötukassa) puhul tegu poliitiliselt sõltumatu asutusega, mis on end seitsme aastaga tõestanud, samal ajal kui suure (tööturuamet) töös ja tegevuses on aastate jooksul esinenud tõrkeid ja küsitavusi,» selgitas Taliga.