Eesti ettevõtted ja eraisikud on riigile kokku võlgu üle 4,3 miljardi krooni, millest piisaks suurema osa tuleval aastal ootava eelarve puudujäägi katmiseks. Suurem osa sellest rahast jääb riigil siiski saamata.
Kuhjuvad maksuvõlad ulatuvad 4,3 miljardi kroonini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Novembri lõpuks oli riigile vähemalt viis krooni võlgu 43 000 ettevõtet ja juriidilist isikut ning 157 000 eraisikut. Neist enamiku võlg pole siiski kuigi suur, suurimad võlad ulatuvad aga kümnetesse miljonitesse kroonidesse.
Maksuameti maksuvõlgade sissenõudmise talituse juhataja Kerly Lillemetsa sõnul pole maksuvõlglaste koguhulk tänavu hoolimata majanduse madalseisust küll kasvanud, kuid võlgade kogusumma kasv on olnud 18 protsenti.
Tooni annavad võlglaste nimistus ikkagi ettevõtted, võlglaste esisajas on vaid kaks eraisikut – Rakveres mitmel rindel tegutsev ettevõtja Nikolai Gontšarov ja kunagine Diveci omanik Erik Vallaste. Neist esimene võlgneb 21,9 miljonit krooni ja asub tabelis kaheksandal kohal, teise mehe võlasumma on 7,3 miljonit ja koht tabelis 53. Mõlemad on nõude vaidlustanud.
Ettevõtetest annavad tabelis tooni aga kinnisvara ja ehituse ning kaubandusega tegelejad. Tabeli esimeses otsas on aga ka mitu kütusemüügiga tegelevat ettevõtet, kes on võlgu aktsiisiraha. Just aktsiisivõla pärast on tabeli neljandal kohal ka kunagine suurim viinavabrik Onistar.
Lillemets tunnistas, et suurem osa rahast jääb saamata. See ei tähenda, et riik oleks käega löönud – võlglastega tegeletakse usinasti juba enne, kui firma olukord lootusetuks muutub. Võlga saab ka ajatada ja paljud ettevõtted ongi seda teinud.
Kõik see ei tähenda siiski, et sihiliku riigi petmise ja maksude tasumata jätmise peale välja ei mindaks. Võlglaste seas on näiteks mitu kütusemüügiga tegelevat ettevõtet, kes on ametlikult tegutsenud väga lühikest aega, kuid suutnud maha jätta kümneid miljoneid kroone võlgu.
Ühe sellise näitena võib tuua edetabeli teisel kohal asetseva osaühingu Fostis Trading, mis võlgneb riigile 98,5 miljonit krooni. 2005. aasta suvel asutatud firma pankrotimenetlus algas juba 2007. aastal. Pankrotihalduri Küllike Miti sõnul tegeles firma kütusemüügiga, tuues seda sisse Lätist.
Firma omanike kohesele plaanile jätta maksud tasumata viitab Miti sõnul tõik, et Lätist toodud kütust müüdi siin odavamalt, kui seda osteti, rääkimata transpordi- ja muudest kuludest. Praegu on firma olukorras, kus võtta pole midagi.
Miti sõnul ei tunne firmast raha kättesaamise vastu erilist huvi ka maksuamet, kuigi nende taotlusel omal ajal firma pankrotimenetlus alustati. «Tundub, et ka maksuameti käed ei ole väga pikad ning firmal piisab näiteks mingite dokumentide kaotamisest, et asjast pääseda,» rääkis ta. «Riiki petta ei ole väga raske.»
Just kütusemüügiga on seotud ka suurim maksuvõlglane, osaühing Saltreks, mille võlg ületab 139 miljonit krooni. Firma tegeles samas ka jäätmete ja ehitusega.
Suurimate võlglaste hulka mahub ka pankrotistunud kütusesegaja Premium Oil. Firma müüs kütuseid, millele oli lisanud aktsiisivabu komponente, näiteks talvisele diislikütusele valgustuspetrooli. Nelja aasta eest jõustunud kohtuotsus liigitas selle kütuse tootmiseks, millelt tuleb tasuda aktsiisi. Firmale määratigi aktsiisimaks tagantjärele ja võlg riigile ulatub 26,2 miljoni kroonini.
Võlglaste seast leiab ka soliidseid firmasid ja ettevõtjaid, kes on raskustesse sattunud. Näiteks leiab esisaja seast veel selle aasta alguses lugupeetud ettevõtja Toomas Rüütmanni firmad Kommest Auto ja Kommest Autokeskused, mis veel kevadel tegelesid populaarse automargi Peugeot müümisega. Samuti on saja suurema võlglase seas Rüütmanni kolmas firma Margea Invest.
20,5 miljonit krooni võlgneb maksuametile ka osaühing Hermes Projektijuhtimine, mille juhatusse kuuluvad tuntud ettevõtja ja koolitaja Tõnis Arro ning endine Hiiu maavanem Tiit Laja. Laja sõnul sai nende suhteliselt väike firma maksuvõla kaela täitemenetluse kaudu ja tasumine ei sõltu õieti neist. Täpsemalt ei soostunud ta aga kommenteerima.
20 suuremat maksuvõlglast maksuameti andmetel
139,123 mln kr
Saltreks OÜ
(kütus, jäätmed ehitus, pankrotis)
98,552 mln kr
Fostis Trading OÜ
(kütus, jäätmed, ehitus, pankrotis)
35,431 mln kr
Pento OÜ
(metsandus, veondus, pankrotis)
32,87 mln kr
Onistar AS
(alkohol)
28,274 mln kr
Kommest Auto AS
(autod)
26,284 mln kr
Premium Oil AS
(kütus, pankrotis)
22,763 mln kr
Gillian OÜ (kaubandus,
kinnisvara, metsandus)
21,962 mln kr
Nikolai Gontšarov (eraisik)
20,958 mln kr
Sakude AS
(nõustamine, kinnisvara, konsultatsioonid)
20,547 mln kr
Hermes Projektijuhtimine OÜ
(kinnisvara)
19,843 mln kr
Ergomer Ehitus OÜ (ehitus)
19,735 mln kr
Adonis Baltic Timber Group AS (metsandus, pankrotis)
19,559 mln kr
First Media OÜ
(raadio)
17,453 mln kr
Farbitis OÜ
(kinnisvara, kaubandus, metsandus, ehitus)
17,039 mln kr
Centuco OÜ
(kütus)
16,808 mln kr
Magro-S AS (investeeringud,
alkoholikaubandus, kinnisvara)
16,462 mln kr
Forticom AS (IT, kinnisvara,
ettevõtete haldamine)
15,684 mln kr
Lasticum OÜ (kaubandus,
metsandus, pankrotis)
15,22 mln kr
Wertal Holding OÜ (kinnisvara, metsandus, kaubandus)
14,276 mln kr
Lauzana OÜ
(kinnisvara, kaubandus)