Aina enam inimesi loobub paberajalehtede lugemisest ning piirdub vaid veebiväljaannetes oleva infoga, nii on klassikaliste ajalehtede lugejate arv viimase kaheksa aasta madalaim.
Paberlehtede lugejate arv langes 8 aasta madalaimale tasemele
9. detsember 2008, 13:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 2000. aastast on kasvanud veebiväljaannete osatähtsus ning kahanenud paberlehtede lugejate arv, rääkis tänasel trükimeedia uuringu tutvustusel uuringufirma Saar Poll juhataja Andrus Saar.
Suuremate päevalehtede lugejate arv on tema sõnul kukkunud enam kui väiksematel lehtedel, samas on lugejate vähenemisest pääsenud venekeelsed ajalehed.
Oktoobris tehtud uuringust selgus, et viimase 12 kuu jooksul on 14 protsenti küsitletutest loobunud ajalehe tellimisest, kuna saavad veebist kogu vajaliku info kätte, 6,5 protsenti kavatseb tellimisest loobuda järgmisel aastal.
Saare sõnul hakkas veebiväljaannete lugejate arv kasvama pärast seda, kui selle sisu muutus paberlehega identseks.
Piirdutakse ühe portaali lugemisega
Tõeline murrang aga saabus eelmisel aastal, kui väljaannete veebiversioonid hakkasid muutuma netiportaalideks. Kuna enamik ajalehtede veebiväljaandeid toetuvad üksteisele ning nende sisu on suuresti ühtlustunud, siis on hakanud inimesed piirduma ühe-kahe veebiväljaande lugemisega.
Ka ühe väljaande enda lugejate seas kasvab nende inimeste hulk, kes piirduvad vaid netiversiooni lugemisega ja paberajalehte enam kätte ei võta.
Kui ainult Postimehe paberlehe lugemisega piirdus mullu ligi 60 protsenti Postimehe lugejatest, siis tänavu on nende arv kahanenud 53 protsendini. Postimees.ee lugejate arv aga kasvas samal ajal 25-lt protsendilt 29-le Postimehe lugejate arvust.
Trükitud Eesti Päevalehte luges mullu 61,5 protsenti väljaande lugejatest ja veebivarianti 27 protsenti. Tänavu oli paberlehelugejate arv kahanenud 56 protsendile ja veebis lugejate arv kasvanud ligi 31 protsendini Eesti Päevalehe lugejate arvust.
Suurtest ajalehtedest ongi Eesti Päevalehel kõige enam neid lugejaid, kes piirduvad ainult veebivariandiga.
Mida enam on väljaandel veebilugejad, seda kehvemini ajaleht elab, rääkis Saar. Tema sõnul selgub lähema nelja-viie aasta jooksul, kas väljaanded suudavad reklaamiga toita nii paber- kui ka netiajalehte.
Kuigi inimesed eelistavad iga aastaga aina enam lugeda paberajalehe asemel veebilehte, siis ajakirjadel seda probleemi ei ole. Nende lugejatest piirduvad vaid mõned üksikud netis väljasoleva variandiga ning enamik eelistab siiani lugeda, Saare sõnul oleks õigem öelda sirvida, trükitud ajakirja.