Nobeli preemiate kohal laiutavad korruptsioonivarjud

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks tänavuse Nobeli meditsiinipreemia laureaatidest Harald zur Hausen koos abikaasaga Stockholmi raekojas 10. detsembril.
Üks tänavuse Nobeli meditsiinipreemia laureaatidest Harald zur Hausen koos abikaasaga Stockholmi raekojas 10. detsembril. Foto: AFP / Scanpix

Kas tänavune Nobeli meditsiinipreemia läks emakakaelavähki põhjustavat papilloomviirust uurivale teadlasele seepärast, et vastavat vaktsiini tootev ravimifirma on auhindu määravat komisjoni innukalt toetanud, uurib Rootsi prokuratuur.



Nagu selgub, kuulub üks meditsiinipreemiat määrava 50-liikmelise komisjoni liige, Bo Angelin, ühtlasi ka Londonis baseeruva ravimifirma AstraZeneca nõukokku, kirjutas Briti ajaleht The Times. Meditsiini-Nobeleid hindavasse komisjoni kuuluv Bertil Fredholm aga töötas kaks aastat tagasi sama ravimifirma konsultandina.

See tähendab, et autasu määramine papilloomviirust uurivale Harald zur Hausenile sai neile ainult heameelt valmistada. Nimelt toodab AstraZeneca koguni kaht emakakaelavähivaktsiini.

Kahtlusvarje suurendab asjaolu, et AstraZenecast on just hiljuti saanud Nobeli preemiate kodulehe ja meediaprojektide suur­sponsor. Timesi teatel ei avalikusta lepingute väärtust ei Nobeli komisjon ega ravimifirma, kuid hinnanguliselt peaksid need järgmise kolme aasta jooksul sisaldama sadu tuhandeid USA dollareid.

AstraZeneca ise eitab igasugust preemiajagamise sihilikku mõjutamist. «Meil pole mingit mõju auhinnavõitjate üle ja me ka ei otsiks seda mitte kunagi,» väitis firma pressiesindaja Briti lehele. «AstraZeneca kui firma pole seotud Nobeli laureaadi valimise protsessiga.»

«Bo Angelini osalus Nobeli komitees seisab täiesti eraldi tema rollist AstraZeneca nõukogus,» lisas ravimifirma esindaja. «Bertil Fredholm on tunnustatud ekspert. Ta tegi meie heaks natuke tööd aastal 2006, nagu me töötame paljude selle ala ekspertidega. Meie suhe pole midagi enamat.»

Rootsi politsei korruptsioonivastane üksus asus aga sellele küsimusele siiski üleeile õhtul vastust otsima. «Ma algatasin selle, et teha kindlaks, kas uurimiseks on alust,» rääkis Timesile Rootsi politsei korruptsioonivastase üksuse direktor Christer van der Kwast. «Tegin selle prokuröri ülesandeks.»

Samal ajal avati ka teine Nobeleid puudutav uurimine. Nimelt pole meditsiinipreemiate komisjon sugugi ainus, mille tegevuse kohale on kogunenud korruptsioonikahtluse pilved.
Praegusel juhtumil on need seotud Hiina riigiga, kes on maksnud kinni mitme komisjoniliikme külaskäigud, mille käigus on nood pidanud loenguid kandidaatide valimise protseduurist.

Rootsi raadio andmeil käis Hiinas kolm inimest meditsiini-, keemia- ja füüsikapreemiate komisjonidest. Peking maksis kinni nende lennud, hotellid ja söömaajad.

Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Liu Jianchao ütles, et temal pole selle juhtumi kohta mingisugust infot.

Gunnar Oquist füüsika-, keemia- ja majandus-Nobeleid jagavast Rootsi Teaduste Akadeemiast tunnistas, et reisid olid sobimatud. «Me peaksime olema ettevaatlikud, et mitte panna end olukorda, kus kaheldakse Nobeli komisjoni töös,» möönis ta.

«Ma arvan, et siin on meile mõtlemiskoht. Usun, et kui me oleks teadnud, et selle reisi keskmes on Nobeli preemia, oleksime veennud oma liikmeid sinna (Hiinasse – toim) mitte minema,» lausus Oquist.

Prokurör Nils-Erik Schulz ütles uudisteagentuurile AP, et püüab kindlaks teha, kas kaks aastatel 2006 ja 2008 tehtud reisi olid mõeldud Nobeli komiteede otsuste mõjutamiseks. Ta uurib nii külaskäigu maksumust kui ka seda, kes seal käisid, kus nad käisid ning milline oli võimalus, et hiinlased üritasid või said komisjoni liikmeid mõjutada. Schulz keeldus ütlemast, kui palju inimesi uurimise all on.

Süüdimõistetuid võib oodata trahv või kuni kaheaastane vanglakaristus. Samas lisas AP, et Rootsis pole haruldased ka eeluurimised, mis lõppevad süüdistusi esitamata.

Tänavu läksid Nobelid viiele eurooplasele, neljale ameeriklasele ja kolmele jaapanlasele. Hiina teadlased said selle väärika autasu viimati aastal 1957, saavutuste eest füüsikas.

Nobeli preemiad

•    Vastavalt Alfred Nobeli testamendile antakse alates 1901. aastast iga aasta 10. detsembril välja meditsiini-, füüsika-, keemia-, kirjandus- ja rahupreemia.
•    1968. aastal asutas Rootsi pank juurde Nobeli majanduspreemia.
•    Auhind koosneb medalist, diplomist ja rahasummast, milleks tänavu oli kümme miljonit Rootsi krooni ehk ligikaudu 14 miljonit Eesti krooni.
•    Kaks laureaati läbi ajaloo on autasu tagasi lükanud: 1964. aastal loobus kirjandusvallas Jean-Paul Sartre, 1973. aastal keeldus Vietnami rahuleppe eest saadud rahupreemiat Henry Kissingeriga jagamast Le Duc Tho.
Allikad: The Times, AP

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles