Tseeratopsi kahemeetrise läbimõõduga kolp ning ankülosauruse ja türannosauruse maised jäänused on vaid murdosa saagist, mille leidsid Hiina paleontoloogid tänavu Zhuchengi linna lähedalt, kus on ilmselt maailma suurim kivististe leiupaik.
Hiinlased leidsid maailma suurima saurusesurnuaia
31. detsember 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sealt on leitud juba rohkem kui 7600 kivistist. Praeguseks seitse kuud kestnud uurimistööd juhtiva Hiina Teaduste Akadeemia paleontoloogi Zhao Xijini sõnul kasvab leidude arv pidevalt. «Need annavad eeldatavasti oma panuse sauruste väljasuremise müsteeriumi uurimisse,» ütles Zhao Hiina uudisteagentuurile Xinhua.
Kuigi tänavused avastused on kahtlemata suurejoonelisimad, on Zhuchengist sauruste jälgi leitud juba aastakümneid. Seda kohta kutsutakse isegi dinosauruste linnaks. Alates 1960ndatest on sealt kogutud näiteks üle 50 tonni hadrosauruste fossiile. Kohalik muuseum uhkeldab 1980ndail maapõuest välja tulnud maailma suurima hadrosauruse kivistisega.
Enamasti on kivististeni viinud naftaotsingud. Xinhua teatel jõudis tänavu teadusuudiseid andnud avastuseni märtsikuine ekspeditsioon, mille käigus otsiti kaevanduskohta Longdu, Shunwangi, Jiayue ja Zhigou linna juurest.
Longdust leiti näiteks 300 meetrit pikk, kümme meetrit lai ja viis meetrit sügav kivististeväli. Zhao jutu järgi on teadlased just sealt saanud üle 3000 fossiili ja loodavad nende seast ka senitundmatuid liike tuvastada.
Praegustel andmetel oli Zhuchengi piirkond kunagi vesine ja seal kasvas ohtralt rohttaimi – selline koht oli nokaliste dinosauruste elualaks Zhao kirjelduste järgi lausa ideaalne.
Zhao sõnul on võimalus, et sellised fossiilid säilivad aastatuhandeid, imeväike.
Teadlased oletavad, et kõik need dinosaurused, kelle maiseid jäänuseid nüüd leitakse, hukkusid mingil hetkel vulkaanipurske tõttu.