Võib üksnes ette kujutada, milline kuulajate torm tabab marginaalse Nõmme raadio lainepikkust, kui ETV näitab täna õhtul varjusurmas Esto-TV liikmete Andres Maimiku ja Rain Tolgi dokumentaalfilmi «Radikaal».
Käitu korralikult – Suur Vend jälgib sind!
7. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks nii? Ikka sellepärast, et Maimik ja Tolk on valmis vändanud linateose, mis tekitab rohkem küsimusi, kui annab vastuseid. On intrigeeriv, isegi provokatiivne. Igatahes mitte vähem kui poliitiliselt ebakorrektne Nõmme raadio ise koos oma ekstaatilise maskoti Margus Lepaga, keda film avada üritab või nagu püstitab küsimuse Tolk: mis on sinuga juhtunud, Margus?
«Ma panin rahvusooperisse tankitõrjemiini ja juubeldades kisasin: «Sind armastan, Puccini!»,» teatab selle tähelepanuväärse jaama signatuur. Või: «Käitu korralikult, Suur Vend jälgib sind!»
Siidkindad käest
Mida ikkagi arvata raadiost, mille saatesarjade arhiiv sisaldab tähendusrikkaid pealkirju «Läksid Liimile», «Madissoni monoloog», «Loomade farm», «Satanism», «Skinheadid»...? Või mille ideoloogi Margus Lepa ekstaatilis-irooniline esinemismaneer kuulutab vähem või rohkem maailmavaadet, kust kumavad muu hulgas läbi huvitavad vandenõuteooriad ja paremäärmuslikud seisukohad.
On see huumorikanal, «vihkamise tund» või lihtsa inimese viimane lootus, rahva hääl, koht, kus Eesti riigis pettunud saavad auru välja lasta – tõde on kuulaja kõrvades!
Kuigi linateos ise tunnistab end Margus Lepa portreteerimisel, temast n-ö sotti saamisel, läbikukkunuks, on see «läbikukkumine» kõnekam portreefilm kui enamik teisi kodumaised analooge, mis hellitavad oma kangelasi, siidised kindad käes.
«Radikaal» on teos, mis algab sealt, kus mõni teine juba lõpeb. Või ka eos takerdub. Ajakirjanikud, kel on tulnud intervjueerida mõnd raskesti kättesaadavat inimest, tavaliselt välismaist staari, teavad, et vahel saab huvitavama loo sellest, kuidas eesmärgini jõutakse, harvem sellest, kuidas ei jõuta – mitte niivõrd eesmärgist enesest.
Sellest on lähtunud ka Maimik ja Tolk. Tõsi, sellise filmi sünniks annab juhtlõnga kätte Lepa ise. Uurivaks reporteriks kehastuv Tolk kuuleb Lepale helistades pidevalt kinnist tooni ja otsustab lõpuks ise lapuliseks hakata. Nii satub vaataja võrratute kaadrite otsa: külastab humorist Raimo Aasa sünnipäevaturnee etteastet Tartus või astub improvisatsiooni korras esimest korda sisse Nõmme raadio stuudiosse. Ainuüksi protsessist enesest sünnib haarav portree.
Pole vaja pikalt mõistatada, kust ammutavad Maimik ja Tolk eeskuju. Muidugi, Nick Broomfield ning Michael Moore ja Co. Ka «Radikaali» stiil on publitsistlik. See tähendab terav. Ja subjektiivne. Ometi respektiv.
Üks filmitegijatest tolgendab pidevalt kaadris. Ja kommenteerib – seda juba kaadri tagant –, mis tundmusi üks või teine reaktsioon või mõtteavaldus temas esile kutsub.
Risti ette ei lööda – kõik, mida on vaja küsida, küsitakse ära. Olgu jutuks siis natslik sümboolika, juudid või immigrandid ehk teemad, mis Lepa ja Nõmme raadioga seoses esile kerkivad. Ja ikka otse kaadris.
Nii saadakse kätte kõige vahetumaid reaktsioone. Ja mitte ainult Lepalt. Vaadake, millise näo teeb sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg, kui Tolk uurib, miks ta reklaamib Nõmme raadio kontoris eksponeeritaval fotol natsiskinhead’i Tauno Rahnu viimast luulekogu «88 luuletust».
Muide, see on seesama Rahnu, kelle kohus tunnistas aastaid tagasi süüdi rassistlike luuletuste levitamise eest. Totaalne süüdimatus või halvasti varjatud tõde – mis Kreitzbergi puudutab.
Vali kord?
Tegelikult ei jää Lepa võlgu. Tolgile, see tähendab. Neil hetkil on see võrdsete heitlus. Lepa räägib, kuidas ta olevat Igor Gräzinile ette lugenud Hitleri teese, nimetamata, et need on Hitleri omad. Ja kuidas Gräzin olevat selle peale kostnud, et vaata aga vaata, täpselt nagu Reformierakond!
Mis see siis on – kas Lepa tõmbab tõesti kõiki lohku, iseäranis poliitikuid? Et poliitilise ebakorrektsuse varjus kõneleb terve mõistuse hääl? Ja sellepärast rahvas, vähemalt enamik neist, keda Tolk küsitleb, tõsi, vanem generatsioon, armastabki teda – mees, kes räägib nii, nagu asjad tegelikult on?
Et Eesti poliitikud on totaalselt korrumpeerunud. Et Euroopa Liit on jama. Et immigrandid tuleks vähemalt väikesest Eestist eemal hoida. Et kurjategijatega ei tohiks tseremoonitseda. Vali kord? Vali kord? Ja veel üks kord – vali kord?
Tagasihoidliku «Eesti lugude» formaadi sees peidab seekord end üllatavalt intrigeeriv film.
Uus dokfilm
«Radikaal»
Režissöörid Andres Maimik ja
Rain Tolk
Kuukulgur Film 2008
Esilinastus täna kell 18.45 Tallinna Sõpruse kinos ja ETVs kell 22.30