Hilissügisel sai president Toomas Hendrik Ilves rahvusvaheliselt uudisteajakirjalt Newsweek meilitsi palve, kas ta soostuks jagama väärt nõu värskelt USA presidendiks valitud Barack Obamale.
President Ilves annab nõu president Obamale
/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
7. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Newsweek oli nimelt võtnud eesmärgi üllitada aastavahetuseks erinumber pealkirjaga «Kuidas parandada maailma. Juhised järgmisele presidendile». Mõistagi polnud Ilves ainus, keda neljamiljonilise trükiarvuga nädalakiri Obamat nõustama kutsus.
Toimetus värbas sõna sekka ütlema maailma poliitika ja majanduse raskekahurväe, alates Maailmapanga presidendist Robert B. Zoellickist ja ÜRO peasekretärist Ban Ki-moonist ning lõpetades USA endise Lähis-Ida eriesindaja Dennis Rossi ja Nobeli majanduspreemia laureaadi Joseph E. Stiglitziga.
Kõrvuti Lavroviga
Ilvesel oli kaks nädalat aega, et esitada oma vaated, mismoodi saaks Euroopa ja Ameerika ületada Iraagi sõja käigus nende suhetesse tekkinud ebakõlad, ning seda olukorras, kus Venemaa on üha jõulisemalt maailma asjadesse sekkumas.
Ilvese kirjutis ilmus Newsweeki erinumbri teises, suurvõimudele pühendatud plokis pealkirjaga «Euroopa väljakutse».
Selle kõrval, vasakpoolsel küljel kirjutab Venemaa välisminister Sergei Lavrov, kes teeb Ameerikale etteheiteid, et see pole võtnud kinni eelmise presidendi Vladimir Putini ettepanekuist luua ühine julgeolekusüsteem. Lavrov kutsub Obamat president George W. Bushi viga parandama.
Ilves aga kutsub oma kirjutises Obama loodavat valitsust kaitsma liberaalse demokraatia väärtusi ning tegelema samal ajal ka «taaselustuva, autoritaarse ja tigeda Venemaaga».
«Nende eesmärkide tasakaalustamine pole lihtne,» tõdeb Ilves, «ning ahvatlev on anda järele reaalpoliitikale, lihtsalt loovutades Venemaale selle piiriäärse mõjusfääri.»
Ilves märgib, et paraku ei pea nii mitmedki tegelased läänes demokraatia põhimõtete kaitsmist enam kuigi oluliseks, põhiliselt muretsetakse välisturgude ja energiavarude kindlustamise pärast.
Ent ta paneb USA-le südamele, et see ei hülgaks oma põhimõtteid ning taastaks lähedased suhted Vana Maailmaga. Vastasel juhul, hoiatab Ilves, läheb anno 2008 ajalukku aastana, mil taas sai vastuvõetavaks agressioon teiste riikide vastu ning demokraatlike valitsuste ohverdamine pragmaatilistele kaalutlustele.
Ühtlasi hoiatab Ilves Obamat, et ta ei lepiks maailmaga, kus autoritaarne kapitalism ja naftaga hangitud jõukus muutuks alternatiiviks liberaalsele demokraatiale.
Ta tuletab Obamale meelde, kuidas Venemaa näitas eelmise aasta 8. augustil Gruusia vastu, et ta on valmis kasutama piiride muutmiseks jõudu ning nõudma režiimivahetust demokraatlikus naaberriigis.
Ilves on sunnitud nentima, et paraku ei saa Euroopas kõik otsustajad aru, milliseks Venemaa on muutunud. Ta meenutab üht Euroopa Komisjoni kõrget ametnikku, kes soovitas sügisel europarlamendi ees esinedes suhtuda euroliidul Venemaasse sellisena, nagu Venemaa on, mitte sellisena, nagu enamik sooviks, et see oleks.
See tähendab Ilvese sõnul leppimist Venemaaga, kes on maailmas korruptsiooni vastu võitlemisel 147. kohal ja pressivabaduselt 141. kohal.
Venemaa ohjeldamine
Ilves tõdeb, et Venemaa ohjeldamiseks peavad USA ja Euroopa tegema koostööd. Demokraatia ja seaduslikkuse ülimuslikkuses kompromisse tehes, täheldab Ilves, annavad Washington ja Brüssel käest viimase põlvkonna jooksul tehtud suured edusammud.
Ilvese avalike suhete nõunik Toomas Sildam hakkab naerma Postimehe küsimuse peale, kui palju president leheküljepikkuse kirjutise eest teenis. Ilves ei teeninud Obamale nõu andmise eest mitte midagi, kinnitab ta.
Obama nõustajad
Barack Obamale annavad Newsweeki erinumbris teiste seas nõu:
• Toomas Hendrik Ilves, Eesti president
• Sergei Lavrov, Venemaa välisminister
• Robert B. Zoellick, Maailmapanga president
• Pascal Lamy, Maailma Kaubandusorganisatsiooni peasekretär
• Ban Ki-moon, ÜRO peasekretär
• Luiz Inácio Lula da Silva, Brasiilia president
• Dennis Ross, USA endine Lähis-Ida eriesindaja
• Joseph E. Stiglitz, Nobeli majanduspreemia laureaat