Siit tuleb nüüd sõnum, mille eest Postimees tahab tänada viimast kui ühte, kes neid ridu loeb, sest just tänu lugejaile on ilmnenud faktid, mille üle rõõmustada.
Postimees rebib ustavate lugejate toel teistest ette
/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
9. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Faktid, mille turu-uuringufirma Emor lugejauuring päevavalgele toob, räägivad sellest, et Postimehel oli viimases kvartalis keskmiselt 242 000 lugejat.
Seda on vastupidiselt igasugusele ootusärevale turuloogikale, mis räägib viimasel ajal maailmas lehelugejate vähenemisest, tervelt 16 000 võrra rohkem kui kolmandas kvartalis. Seda siis esiteks.
Teiseks oli Postimehel viimases kvartalis 23 000 lugejat rohkem kui Õhtulehel, kohalikul konkurenditul tabloidlehtede liidril.
Postimehe peatoimetaja Merit Kopli ei varjanud selle üle heameelt, sest tema juhitaval lehel õnnestus Väino Koorbergi juhitavast Õhtulehest ette rebida alles poolteist aastat tagasi ning siis tundus esikoha hoidmine suursaavutusena.
Nüüd aga tõdes Kopli rõõmuga, et edumaa on koguni suurenenud.
Kolmandaks, nagu ilmneb Emori uuringust, oli Postimehel eelmises kvartalis koguni poole rohkem lugejaid kui konkureerival Eesti Päevalehel.
Lahates suure lugejate hulga põhjusi, järeldas Kopli, et ilmselgelt on osutunud toimivaks Postimehe filosoofia, mis lähtub sellest, et lisaks veebist saadavale kiirele teabele ootavad inimesed järgmisel päeval ajalehelt, et see infouputuses süsteemi ja korra looks.
«Kui infotulv on suur, siis on inimestele oluline, et keegi neile maailmas juhtuva lahti mõtestaks,» nentis Kopli.
Ehkki Postimees on üleriigiline leht, millel ajaloost tulenevalt ustav lugejate armee Tartus, kinnitavad Emori andmed, et ka Tallinnas peavad Eesti Päevaleht ja Õhtuleht tunnistama tema paremust. Postimehel jagus viimases kvartalis pealinnas viiendiku võrra rohkem lugejaid kui kummalgi rivaalil.
Ent Postimehe toimetust rõõmustavad näitajad ei tähenda, et poleks, mille poole edasi püüelda. Kopli tunnistas, et viimasel ajal leidub lehes vähevõitu positiivsust. «Aga kui ajaleht peegeldab elu,» sõnas ta, «on praegusel ajal raske hakata kunstlikult positiivseks.»
Lisaks on leheturul kinnistanud endale liidrirolli kolmeaastane venekeelne Postimees, kel on 64 000 lugejat ehk ligi neljandiku jagu rohkem kui lähimal rivaalil Den za Dnjomil.
«See on oluline märk,» lausus Kopli, «sest on väidetud, et vene lugejad ei taha eesti taustaga ajalehte. See on vale: nad tahavad sama infot, mida pakub Postimees.»