Chalice’i elik Jarek Kasari neljas album «Superv6imed» on oodatult ootamatu lahendusega. Analoogsündipopist Bollywoodi ja köögifolgist neosoulini triiviv album on vaatamata näilisele eklektilisusele suurepärane tervik. Mees tunnistab, et paljud elavad ebatõelist elu, kuna ei lase rääkida omaenese maailmal.
Aastatabeleid arvestades ilmus «Superv6imed» suti pahal ajal. Nii jäi album mitmel muusikakriitikul teenimatult tabelist välja. Teisalt oleks vist keeruline teha hääd ja siirast plaati ajastatult ja kalkuleerivalt, et selle palaga mässime kriitika endasse, selle teeme massidele lutsutamiseks ja selle raadiotabelitesse tippe lammutama.
Ai, seekord läks jah veidi nihu selle ajaga. Mul käib tõesti see musaasi ilma suurema hookuspookuse ja skeemideta. Annan plaadi välja kohe, kui see on tehtud ning asun uue kallale.
Kõik, mis järgneb, pole enam minu oma mäng, vaid mäng minuga. Vahel minu kasuks oujee või siis mitte ounou.
Eks ilmarahvas ole küll juba mõneti harjunud, et iga Chalice’i plaat on harjumatu ja ootamatu, aga ometi – «Superv6imed», kurat, üllatas taas! Pöörane ja samas lihtne, saavutus nii muusikaliselt kui verbaalselt, uudne vaimult ja vormilt… Nii omavahel öeldes – tuli see kõik lihtsalt?
Omavahel öeldes ma ei tea, kas see tuli lihtsalt või keeruliselt, aga vaeva nägin küll sitaks. Mitte laulude kirjutamise, vaid just lindistamisega.
Aga aitüma sulle hea sõna eest. Ei olegi teisi väga palju kuulnud – praegu on just jäänud tagasisidest tunne, et neile, kes on minuga harjunud, ei tule see plaat üldse nii lihtsalt. Siiski ma ei poe oma kuulajatele salajases lootuses, et meeldin neile sellisena, nagu olen.
Enamik lugusid on su enda viisi ja sõnadega, mängid pille ise ja tulemus on harmooniline. Mulle tundub, et saad endaga hästi läbi, aga oled samas eneseimetlusest piisavalt kaugel. Kui palju endaga vaielda tuleb?
Endaga vaidlemine on väga raske, sest vaielda tuleb nii palju kui vaja, mitte liiga palju. Tähtis on jääda enda vastu ausaks – see on üldse kogu elu retsept. Mina vaidlen endaga siis, kui on rasked ajad, ja ainult siis tegelen ka loominguga.
Rasked ajad sunnivad mind endasse süvenema. Need õpetavad mind tundma kujuteldavate hüvede hulka, millest võin vabalt ära öelda ilma, et midagi päriselt kaotaksin. Just nii kaua tulebki endaga vaielda, kuni leiad endas tasakaalu ehk vaidle, kuni oled endaga rahul.
Plaadikaanel on märge, et alla 16 ei soovita. Miks?
Et panna alla 16-aastasi seda plaati himustama!
Paljud albumi tekstid on mina-vormis. Räägivad need sinust ja sinu elust või sätid hoopis oma elu nende sõnade järgi?
Need laulud räägivad minu elust või teiste elust läbi minu silmade. Paljud elavad ebatõelist elu, sest ei lase rääkida omaenese maailmal, vaid peavad reaalsuseks kõike, mis väljaspool neid kuju on võtnud. «Superv6imed» räägib julgusest olla sina ise, julgusest olla inimene. Ja ma olen tõesti paljudest hirmudest jagu saanud tänu sellele plaadile.
No ja äkki on veel keegi, keda see plaat julgustab?
Üllatusefekti juurde tagasi tulles, ma ei ole päris kindel, kas lugude «Epilaator» või «Mis toimub kaenla all mul» põhjal presidendiproua sulle avalikku kirja saatma hakkaks. Samas, vahva oleks! Ega pisikest hirmu ole, et juhtud ropuvõitu väljenditega kedagi solvama?
See oligi asja mõte ju! «Epilaator» mõjub nagu Marx ja «Mis toimub kaenla all mul» nuhtleb hea ajakirjandustava minetanud ajakirjanikke. Ja tegelikult mitte need sõnad ise ei ole ropud, vaid halbade inimeste koledad robotlikud mõtted, alati kui öeldakse mõni selline sõna. Tõeline dialoog saab alles siis alata, kui kõik sõnad kapist välja tulevad.
Seekord kasutad palju analoogsüntesaatorit. Nende omamoodi süütu ja rikkumatu saundi vastu on paljudel õigustatud nõrkus. Millega need armsad, lihtsad, ent ilusad instrumendid sind võluvad?
Ma olen erinevaid süntesaatoreid eri tasemel näppinud ikka iga plaadi peale. Lihtsalt sel albumil teen seda vist julgemalt, paremini ja mitte millegi taustaks, vaid üritan esimest korda ka soleerida. Ja eks pillipark ole aastatega täienenud.
Vanadel analoogsüntidel on nagu elu sees – et ma mitte ainult ei mängi nende peal, vaid need mängivad minuga koos. Ja oleme ausad: need näevad ka jube head välja, võtame näituseks Roland Jupiter 8 – täielik kaunitar.
Alanud muusika-aasta üheks märksõnaks ongi lihtsad sündid, mida kasutavad ohtralt uued paljutõotavad nimed nagu La Roux või Little Boots. Kui palju sa välismaalt puhuvatest tuultest end mõjutada lased?
Minu muusika on erinevate mõjutuste sulam, nii et vist ikka päris palju. Ja ma usun, et miski pole tulemuslikum kui kõigega mängimine.
Tulevatele trendidele ette vaadates, kui kõvasti tänane totaalne majanduslangus sind isiklikus plaanis mõjutab? Tea, kas igapäevaelust masendunud kodanikud kipuvad tänavu eskapistlikult kultuuri senisest enam nautlema?
Ma hoiatan sind, et iga inimene, kes ütleb «majanduslangus», sünnib järgmises elus Nelli Teatajana! Kultuurita pole üldse ühelgi asjal enam mõtet, nii et las need masendunud kodanikud kütavad end minu uue plaadi saatel korralikult üles.
Milline, muide, võiks olla Chalice’i horoskoop 2009 näiteks Veevalajatele?
Veevalajat saadab terve pühvli aasta enneolematu edu. Tuleb ainult meeles pidada seda vana hiina vanasõna, et eduka poe väraval on palju sõpru ja vendi. Allamäge veereva poe väraval pole ei vendi ega sõpru.
Oled pidevas muutumises. Veidi lüüriliseks minnes võib meenutada mõtet, et samasse jõkke ei saa kaks korda astuda. Eks nii või ka vast väita, et ühte Chalice’i pole võimalik kahte korda kuulda?
Vaatan, mis teha annab. Tore, kui publik ka alati sellesse jõkke minuga kümblema tuleks.
«Superv6imed»
Esitlused 15. jaanuaril Tallinnas Von Krahlis ja 16. jaanuaril Tartus GenKlubis