Pealiskaudselt, aga kahtlemata piisavalt ebatraditsiooniliselt ja õnneliku lõputa, et kandideerida teatud sorti «sügavusele», jutustab Woody Allen «Vicky Cristina Barcelonas» mõned episoodid kahe noore ameeriklanna elust.
Igavlevad ameerika tšikid eurotripil
13. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast lugematuid «Seksi ja linna» hooaegu ja alles sel sügisel otsa saanud igavese majandusõitsengu perioodi ei paista ennastsalgavalt planeeriv Vicky (Rebecca Hall) ega tema tulutult tõelist armastust otsiv kunstikalduvustega sõbranna Cristina (Scarlett Johansson) sugugi ebarealistlikud tegelased.
Kena soust
Pigem näeb üheks Euroopa tippturismisihiks olev Barcelona selliseid tšikke igal aastal hordidena. Täiesti tavalised inimesed, kelle Maslow’ vajaduste püramiidi esmased tasandid on niivõrd hästi kaetud, et neil hakkab väga igav. Ja kelle enesekesksus on piisavalt suur, et oma tegude tagajärgede üle mõtteid mitte mõlgutada.
Sestap saabki tipse esmakohtumisel kohemaid teise Hispaania otsa endaga armatsema kutsuv kunstnik Juan Antonio (Javier Bardem) vastuseks kõhkleva «jah’i». Konservatiivsem tütarlaps andub niipea, kui on piisavalt purjus, ning teine läheb aja jooksul voodisse nii mehe, tema hullu eksabikaasa kui mõlemaga korraga.
Kõik selles filmis siiski nii veenvalt ei mõju. Näiteks naiste väidetavalt suured tunded Juan Antonio vastu. Ka hull endine abikaasa Maria Elena (Penelope Cruz) ei paista niivõrd tõsise vaimuhaigena, kuivõrd lihtsalt nihilistist elukunstnikuna.
Kokku saab soust, mille ainsateks raamideks on ameeriklaste saabumine ja lahkumine. Kinopiletile kulunud raha tagasiigatsemine jääb loomulikult siiski igaühe sügavalt isikliku maitse küsimuseks.
Pealiskaudne Kataloonia
Tõsiselt raisatuna tunduvad vaid need rohkem kui miljon eurot, mille olla Allenile maksnud Barcelona linna ja Kataloonia autonoomse piirkonna valitsus – lootuses, et see meelitab kohale rohkelt filmist vaimustunud turiste.
Tänu otselendudele eestlastegi seas armastatud reisisihiks muutunud Barcelonast vilksatavad vaid Brati lennuväli, paar panoraami ja Antoni Gaudí projekteeritud maja.
Kataloonia-teema on sisse toodud lausa äärmusliku pealiskaudsusega. Kuigi tegelikult näikse katalaani keel olevat vägagi elus ja rahva seas üldkasutatav, siis filmis räägib katalaanist kunstnik oma katalaanist isaga millegipärast hispaania keelt.
Ja üsna jaburana paistab ka ameeriklanna, kes teeb ülikoolis lõputööd katalaani identiteedist, aga ei valda ei katalaani ega hispaania keelt.
Uus film
«Vicky Cristina Barcelona»
Režissöör Woody Allen
USA-Hispaania 2008
9. jaanuarist Tallinna kinos Sõprus ja Tartu kobarkinos