Saksamaa kärbib majanduse elavdamiseks makse ja ehitab teid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Reuters

Saksa valitsus kuulutas eile välja 50 miljardi euro (780 miljardi krooni) suuruse majanduse elavdamise kava, mis üritab ähvardavat rekordilist langust pehmendada maksuleevenduste ja infrastruktuuri kohendamisega.


«Teeme kõik, mis meie võimuses, tagamaks, et Saksamaa mitte üksnes ei saa kriisist jagu, vaid tuleb sellest välja veelgi tugevamana,» ütles Saksa liidukantsler Angela Merkel eile. Vaatlejate hinnangul sõltuvad Merkeli šansid sügisestel valimistel paljuski stiimulipaketi edust.



Kahe aasta jooksul majandust elavdava paketi osas jõudsid valitsusse kuuluvad kristlikud konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid üksmeelele alles pärast pikki läbirääkimisi ja valitsust tegevusetuses süüdistavat kriitikalainet riigi ajakirjanduses. Esimese, 31 miljardi euro (485 miljardi krooni) suuruse elavdamispaketi kiitis Saksa valitsus heaks eelmise aasta lõpus, kuid see osutus liiga väikeseks.



Uue paketi raames investeerib riik kuni 18 miljardit eurot (282 miljardit krooni) infra-struktuuri – näiteks ehitatakse maanteid, raudteid ja koole –, lisaks leevendatakse üheksa miljardi euro ulatuses ettevõtete ja eraisikute maksukoormust. Laenude tagasimaksmisega kimpus olevaid ettevõtteid toetab riik saja miljardi euro suuruse laenutagatisfondiga.


Peale selle maksab riik lapsevanematele iga lapse kohta ühekordselt sada eurot (1564 krooni) toetust.



Kiratsevat Saksa autotööstust, mis on riigile väga oluline tööstusharu, abistab valitsus 1,5 miljardi euroga (23,5 miljardi krooniga) ning lisaks makstakse igale autoomanikule, kes loobub oma enam kui üheksa aasta vanusest autost uue ja keskkonnasõbralikuma sõiduki nimel, 2500 eurot (39 100 krooni) vaevatasu.



Kriisist pehmelt üle


Tööhõive suurendamiseks lihtsustatakse ajutiste töökohtade loomist ning vähendatakse tervisekindlustusmakseid. Viimasest võidavad nii maksumaksjad kui tööandjad, kuna kumbki tasub poole töötaja sotsiaalkindlustusest.



Sotsiaaldemokraadist rahandusministri Peer Steinbrücki sõnul pole stiimulikava eesmärk mitte majanduslangust ära hoida, vaid pehmendada selle tõsidust.



«Kokkuvõttes aitab see pakett meil majanduskriisist üle saada ja töökohti alles hoida,» ütles Merkeli kristlike demokraatide parlamendifraktsiooni juht Volker Kauder.



Kauderi entusiasmi ei jaga aga opositsiooniparteid, meedia ning mitmed majandusteadlased, kes kardavad, et pakett ei pööra piisavalt tähelepanu Saksa ekspordisektorile.



Majandusedu senine tugi-tala on nüüd osutumas Achilleuse kannaks, sest üleilmse majanduskriisi tõttu on drastiliselt vähenenud välisriikide nõudlus Saksa kaupade, nagu autode, masinate ja muude aparaatide järele.



Tagasilöögid


Riigile, mis on nimetanud end ekspordi maailmameistriks, on see suur löök.  Mullu novembris vähenes kaupade väljavedu rohkem kui kunagi varem pärast raudse eesriide langemist ja riigi taasühinemist Saksamaaks 1990. aastal.



Viimastel andmetel on Euroopa suurim majandus enneolematul allakäigutrepil. Kuigi pärast Teise maailmasõja lõppu pole majanduslangus Saksamaal kordagi ületanud üht protsenti, tõmbub Saksa majandus tänavu ennustuste kohaselt kokku koguni kolme protsendi võrra.


Töötuse määr kasvas detsembris esimest korda viimase 33 kuu jooksul.



Töötuid on Saksamaal praegu kolm miljonit (seitse protsenti tööjõust) ning majandusteadlased ennustavad, et septembris toimuvate üldvalimiste ajaks on tööta iga kümnes tööealine.



Majanduslangus ähvardab alanud aastal kõiki G7 tööstusriike, hoiatas esmaspäeval OECD. Kui Ameerika Ühendriikides on Barack Obama lubanud kasutusele võtta kuni triljoni dollari suuruse stiimulipaketi, siis Euroopa Liidu alal on viimastel kuudel suurimad majanduse elavdamiskatsed piirdunud Prantsusmaa 26 miljardi euro (406,8 miljardi krooni) suuruse plaani ning Suurbritannia 20 miljardi naelase (345,5 miljardi kroonise) kavaga. Mõlemad riigid on aga hiljuti teatanud, et plaanivad lisameetmeid.



Itaalia panga Unicredit Saksa-ekspert Andreas Rees ütles AFP-le, et Merkeli jõupingutused tulevad liiga hilja, et selle aasta esimeses pooles majanduslangust ära hoida. Reesi sõnul ilmneb paketi mõju alles 2010. aastal, mil globaalne majandus üldiselt kosuma hakkab.



Opositsiooni kuuluva liberaalse Vaba Demokraatliku Partei esimehe Guido Westerwelle arvates peaks riik aga makse veelgi vähendama. «On naeruväärne uskuda, et nii armetud summad suudavad majandust stabiliseerida,» märkis ta.



Vastutustundetu käitumine


Ka Saksa trükiajakirjandus oli skeptiline. «Arvestades, et me seisame silmitsi rängima majanduskriisiga viimase 80 aasta jooksul, on see pakett – mitte rohkem kui üks protsent SKTst – üpris väike,» teatas juhtkirjas vasakpoolne Tageszeitung. Ajakirja Der Spiegel arvates ei ole abipakett lausa mõttetu läbikukkumine, kuid sama summat oleks võinud kasutada ka palju efektiivsemalt.



Frankfurter Allgemeine Zeitungi arvates on murettekitav, kui kiiresti nii konservatiivid kui sotsiaaldemokraadid loobusid üleskutsetest finantskriisi ajal rahaasjades vastutustundlikult käituda. «Riik on haaramas kontrolli majanduse üle,» kirjutas ajaleht. «Õnn kaasa, Saksamaa!»



Kui stiimulipakett leiab lähiajal Bundestagi alam- ja ülemkojas heakskiidu, rakenduvad meetmed alates 1. juulist. Ilmselt toimuvad hääletused kas selle kuu lõpus või veebruari alguses.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles