2008. aastal maksis töötukassa 2,6 korda rohkem hüvitisi kui aasta eest

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreenholmi tehas.
Kreenholmi tehas. Foto: Liis Treimann

2008. aastal maksis Eesti Töötukassa hüvitisi välja kokku 371,5 miljonit krooni, mis on 2,6 korda rohkem kui 2007. aastal.


Suurima osa väljamakstud hüvitistest moodustas töötuskindlustushüvitis (228,4 miljonit krooni), mida makstakse töötutele tööotsingute ajal eesmärgiga nende kaotatud sissetulekut osaliselt kompenseerida.

Sellele järgnes kollektiivse koondamise hüvitis (75,4 miljonit krooni), mida makstakse töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise korral ning tööandja maksejõuetuse hüvitis (67,7 miljonit), mille puhul hüvitatakse töötajate saamata jäänud tasusid tööandja maksejõuetuks osutumise korral.

2008. aastal määras töötukassa hüvitisi kokku 23 576 inimesele, mis on 2,3 korda rohkem kui 2007. aastal. Suurima osa neist moodustasid töötuskindlustushüvitise taotlused: 2008. aastal esitatud töötuskindlustushüvitise taotlustest rahuldas töötukassa 15 476, neist detsembris 2 603.

Eelmisel aastal hakkas töötuskindlustushüvitist saama 33 protsenti uutest registreeritud töötutest, mis on oluliselt kõrgem 2007. aasta näitajast, kui see osakaal oli 23 protsenti. Kuus maksti töötuskindlustushüvitist välja keskmiselt 5 282 töötule ning keskmine kogu kuu eest makstud hüvitis oli 3 614 krooni.

Kollektiivse koondamise hüvitist määrati mullu 5 877 inimesele. Neist viiendikule ehk 1 175 inimesele määrati hüvitis detsembris. Keskmiselt määras töötukassa kollektiivselt koondatutele hüvitist 14 413 krooni. Suurimale arvule inimestele määrati hüvitist  Narvas asuva tekstiilitööstusettevõtte Kreenholmi Valduse koondamiste tõttu.

Aasta kokkuvõttes oli kolmandik hüvitisesaajatest töötanud rõiva- ja tekstiilitööstuses, hüvitisesaajate arvult järgnesid puidu- ja mööblitööstus ning veondus, laondus ja side.

Tööandja maksejõuetuse hüvitist määras töötukassa 2008. aastal 2 223 inimesele, sealhulgas detsembris 248 inimesele. Keskmise hüvitise suuruseks kujunes 29 840 krooni. Suurimale arvule inimestele määras töötukassa 2008. aastal maksejõuetushüvitist Harjumaa ettevõtte OÜ Cranbrook pankroti tõttu, mis tegeles saematerjali tootmisega. Selle pankrotijuhtumi raames määrati hüvitist 138 inimesele kogusummas 3,9 miljonit krooni.

2008. aasta kokkuvõttes oli enim pankrotihüvitise saajaid töötanud puidu- ja mööblitööstuses (umbes kolmandik hüvitisesaajatest) ja ehituses (ligi veerand).

Töötukassa tulud olid töötuskindlustusmaksetest ja investeeringutulust 750,2 miljonit krooni. Kohustusi võttis töötukassa üles 705,4 miljonit krooni. Kui viimases kvartalis olid ülesvõetud kohustused esimest korda suuremad tuludest, siis aasta kokkuvõttes ületasid tulud siiski kulusid. Töötukassa varade kogumaht ulatus aasta lõpus 3,2 miljardi kroonini.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul olid tulemused küllaltki lähedased 2008. aastaks koostatud kõige mustemale majandusstsenaariumile. «Alanud aastal peame siiski arvestama laekumistest suuremate kulutustega ning majanduslikult raskel ajal osaliselt kasutusse võtma oma tänaseks kogunenud reserve,» ütles Paavel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles