Eesti riik sõi mullu ära viiendiku reservidest

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Presidendi vastuvõtu vahuveinilaud vabariigi aastapäeval.
Presidendi vastuvõtu vahuveinilaud vabariigi aastapäeval. Foto: Peeter Langovits

Eesti riigi 25 miljardi kroonine reserv oli aastavahetuseks vähenenud viiendiku võrra, kinnitas rahandusministeerium. Reservide ärasöömine jätkub.

Aasta lõpu seisuga ületasid riigieelarve kulud tulusid 5,2 miljardi krooniga. Tulusid ületanud kulud finantseeriti reservide vahenditest.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seemani sõnul kujunes riigieelarve puudujääk suuremaks, kui riigi rahakoti raudade valvurid olid arvestanud.

Seemani sõnul laekus mullu detsembris käibemaksu üllatavalt vähe, ka sotsiaalmaksu kasv oli loodetust väiksem. Selle põhjuseks oli muuhulgas ka sotsiaalmaksu tasumise edasilükkamine. Seemani sõnul on keeruline öelda, kui suur osa laekumata sotsiaalmaksust jääbki lootusetuks võlaks, mis kunagi riigikassasse enam ei jõua.

«Maksuvõlgade tekkimise võimalus on olemas, mõned võlad võivad jääda ka lühemaks perioodiks,» lausus Seeman.
Ilmselt jätkab riigikassa reservide ärasöömist ka lähikuudel. Seemani sõnul on aasta alguses maksude laekumine alati olnud tagasihoidlikum, seda ka põhjusel, et maksuamet teeb tulumaksutagastusi.

Umbes 19 miljardilisest reservist üle nelja miljardi moodustavad haigekassa, töötukassa ja Kredexi rahavarud. 7,2 miljardit krooni on stabiliseerimisreservis. Ülejäänu on peamiselt n-ö kassareserv valitsuse käsutuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles