Analüütikute hinnangul saavutas Venemaa möödunud aasta detsembris Ukrainaga lahvatanud gaasitülis Pyrrhose võidu, sest majanduslike eesmärkide nimel riskis Venemaa oma rahvusvahelise mainega.
Vaatlejad: Venemaa saavutas gaasitülis Pyrrhose võidu
18. jaanuar 2009, 17:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa Föderatsiooni peaminister Vladimir Putini sõnul oli nende kõige suurem eesmärk viia Ukraina gaasihinnad vastavusse niinimetatud «euroopalike hindadega». Selle eesmärgi saavutamisele on Venemaa väga lähedal, kuigi vastav leping pole veel allkirjastatud.
Vaatamata sellele, et Venemaa on rõhutanud euroopalike hindade puhul läbipaistvuse suurenemist kahe riigi vahelises energiasuhtluses ja üldtunnustatud reeglite järgimist, pole Venemaa liitunud rahvusvahelisi energiasuhteid reguleeriva energiahartaga, mille eesmärk on tõhustada koostööd energiakasutuse alal. Seetõttu pole garantiid, et sarnane olukord ei võiks tulevikus korduda.
Vaatamata majanduskriisile ja toornafta hinna järsule langusele, hakkab Ukraina tõenäoliselt Gazpromile 2010. aastal maksma tuhande kuupmeetri maagaasi eest 450 dollarit. Sarnast hinda nõudis Vene riiklik gaasigigant ka enne gaasitüli puhkemist lõppenud aasta detsembris.
«See [kokkuleppe] saavutati suure hinnaga. Venemaa reputatsioon usaldusväärse energiatarnijana on tohutu,» möönis Moskvas asuva Carnegie poliitikauuringute keskuse esinda Maria Lipman, vahendas AFP.
Majanduslikult on see Venemaale kindlasti hea tehing, sest möödunud aastal maksis Ukraina Gazpromile tuhande kuupmeetri gaasi eest 179,5 dollarit. Läbi ei läinud ka Ukraina katsed tõsta gaasitransiidi tariifi, mis jääb eelmise aasta tasemele ehk Venemaal tuleb Ukrainale nende territooriumi kasutamise eest välja käia 1,7 dollarit tuhande kuupmeetri gaasi eest saja kilomeetri kohta. See hind on umbes kaks korda madalam Euroopa hinnatasemest.
Sellele vaatamata on gaasitüli tõttu kannatada saanud Venemaa maine usaldusväärse koostööpartnerina, sest gaasitransiit Euroopa riikide tarbijateni katkes koguni kaheks nädalaks ja see pole siiani veel taastunud. Üha häälekamalt on Venemaa liidrid andnud mõista, et soovivad Ukraina monopoolse gaasitransiitriigi staatusest ilma jätta ja panna senisest suuremat rõhku gaasitransiidi mitmekesistamisele.
Moskvas asuva Panorama mõttekoja esindaja Vladimir Pribõloski teatel saavutas Venemaa ka osa poliitilistest eesmärkidest, sest suutis seada küsimärgi alla Ukraina juhtkonna usaldusväärsuse, mis soovib integreeruda lääne poliitiliste ja julgeolekustruktuuridega, eeskätt NATOga.
«Venemaa püüdis [Ukraina presidenti Viktor] Juštšenkot täielikult diskrediteerida,» ütles Pribõlovski, kelle sõnul ei piirdutud seejuures ainult riigipeaga, vaid üritati häbivääristada kõiki rahvuslikult meelestatud jõude Ukrainas.
«See, kui õnnestunult seda suudeti teha, saab selgemaks järgmiste valimiste ajal,» lisas Pribõlovski.