Paarikümneminutiline lasershow ja võimas tulevärk juhatasid aastavahetusel sisse Vilniuse muutumise Euroopa kultuuripealinnaks – 900 üritust, neist enamik tasuta, peaksid turistidest kultuurinautlejate hordid aasta jooksul Leetu tooma.
Kultuuripealinn Vilnius meelitab tasuta üritustega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detsembrikuu viimasel päeval ei anna suurt midagi peale seitsmekümne hiigelprožektori ja nende ümber askeldavate tehnikute Vilniuse keskmes Katedraali väljakul märku, justkui toimuks siin aastavahetusel miskit enneolematut.
Kuid just seda viimast lubavad pressiteated ja reklaamvoldikud – Vilniusest saab 2009. aastaks Euroopa kultuuripealinn ning tuhat aastat tiksub täis ka Leedu esmamainimisest ajalooürikutes, mistap on põhjust korralikku mürtsu teha.
Nekrošius ja Gergijev
Keskööl saab väljakule seda imetegu kaema kogunenud rahvamass aru, et lubadusi pole sugugi tühja jagatud.
Saksa valguskunstnik Gert Hof, kes kuulsust kogunud peaasjalikult Rammsteini muljetavaldavate show’dega, uhab taeva poole tervelt 4000 ilutulestikupommi (võrdluseks toob ta näiteks Saksamaa pealinna, kus tänavu piirduti kolme-neljasajaga), lisaks veel tubli portsu bengali tulesid; säratab katedraali laseriga eurosiniseks ning riputab ilutulestikuga taevasse hunniku eurotähekesi; puna-rohe-kollasest ehk siis Leedu rahvuslipu karva värvimängust kõnelemata.
Paraku aga jääb too sakslase värvimäng ka kõige leedulikumaks, mida siinkirjutaja noil päevil koges; mine võta nüüd kinni, kas tegu leedukate kõigest hingest eurooplaseks pürgimise või lihtsalt asjaolude kokkusattumisega.
Kultuuripealinna esimeste ürituste hulka arvatud Gruusia geeniuse Pirosmani näituse avamine annab esmalt hoopistükkis poliitilise laengu, enne kui taipan seda leedukate kultuuripärandisse paigutada – seda ennekõike kuulsa Leedu teatrimehe Eimuntas Nekrošiuse ja tema 1981. lavastatud «Pirosmani, Pirosmani» kaudu.
Nekrošiuse nimi kostab kultuuripealinna ürituste tutvustusel veelgi – nimelt märtsis peaks Leedu rahvusteatris etenduma tema lavastatud Dostojevski «Idioot» ning kuulsustele panustatakse ka mais, kui seal esineb Londoni sümfooniaorkester Valeri Gergijevi juhatusel spetsiaalselt Vilniusele pühendatud programmiga.
Leedu pealinn, mis koos Austria linna Linziga võttis kultuuripealinna teatepulga üle Stavangerilt Norrast ja Liverpoolilt Inglismaalt, loodab rohkem kui 900 peamiselt tasuta üritusega kohale meelitada 15 protsenti rohkem turiste kui muidu Leedumaad külastas.
Raha selleks väidetavalt on – kultuuripealinna projektijuht Elona Bajoriniene kõneles rohkem kui 80 miljonist eurost ehk 300 miljonist litist, mis Eesti rahasse ümberarvutatuna teeb umbes 1,3 miljardit krooni, mida üritustesse ja kultuuriobjektide valmis- või ümberehitamistesse investeeritakse.
Hiigelsumma riigieelarvest?
Ta kinnitas, et poliitiline tahe investeerimiseks on Leedul olemas, sest teatavasti peab riik koostöös kohaliku omavalitsusega 60 protsenti vajaminevast rahast oma eelarvest leidma – erinevad allikad, kellega aga Leedus kohtusin, seadsid selliste summade eraldamise niigi napist riigieelarvest kahtluse alla.
Moto «Kultuur elab siin» ja plahvatuslikku loomingulisust lubav sümboolne molekul peaks Vilniusesse akadeemiliste esinemiste ja traditsioonilisema kultuuri kõrval aga tooma ka kümneid moodsama kultuuri projekte muusika, kino, kujutava kunsti ja teatri vallas, lisaks pakkuma võimalusi aktiivseks diskussiooniks.
Siiski polnud vähemasti reklaamides piisavalt rõhutatud Vilniuse ürituste eriilmelisus (ehk siis see, mille pärast selle aasta jooksul veel Vilniust külastama peaks), kuigi võimalusi selleks näis olevat.
Näiteks leiab aset ajaloo taaselustamine ühes nõukaaegses punkris, kus külalised okupatsiooni paari tunni jooksul omal nahal järele proovida saavad; buklette tähelepanelikumalt sirvides torkasid silma maikuus toimuv tänavamuusikute päev, subkultuuride festival või Vilniuse ilmet muutev «Minu õuest saab kunstiõu».
Neile, kes teiste kultuuripealinnadega tutvust tahavad teha, avab uksed Vartai galerii – veebruarikuus tutvustab seal end Tallinn, Euroopa kultuuripealinn 2011.
Vilnius, Euroopa kultuuripealinn 2009
Üritused jaanuaris
• Ajalooprogramm: 24 hours USSR – 1984. Drama of Survival in Soviet Bunker
• Kestab eriprogramm «Kirjuta Vilniusele haiku»
• Kunstiprogramm: «4A Code Share: 4 continents, 10 Biennales, 20 artists» Kaasaegse Kunsti Keskuses; Pirosmani näitus Leedu kunstimuuseumis
• Kinoprogramm – maailma kinokunsti paremik Vilniuse kinodes
• Toidufestival «Maailma maitsed» Vilniuse restoranides
• Kõigi ürituste kava: http://www.culturelive.lt