Kalle Muuli: ametnike armust
19. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Me ei või enam ühtegi positiivset otsust teha. Olemasolevad otsused tuleb üle vaadata ja kriitiliselt. Peamaja arvates on põhjendatud kojukanne vaid siis, kui oled üle 90 ja voodihaige!!! Nii et palun tõeliselt kõva südant ja igasugune inimlikkus kõrvale heita.
Kõlab justkui koonduslaagri ülema päevakäsk, kas pole? Aga läkituse autoriks on
Tallinna pensioniameti juht ja põhjuseks ministeeriumi kehtestatud piirarvud pensionide kojukandeks.
Sotsiaalminister Maret Maripuu rääkis samal ajal, et mingeid piirarve pole. Kas minister valetas või ei teadnud ta, mis tegelikult toimub?
Mõne teise ministri puhul ja mõnes teises olukorras oleks see küsimus oluline, aga mitte siin ja praegu. Maripuust on saanud juba ammu poliitilise tühikargaja võrdkuju. Mis tähtsust on veel sellel, mida ta räägib?!
Oluline on see, et tuhandete kõige abitumate inimeste õigused on jalge alla trambitud. Pensionide tasuta kojukanne pole ametnike armuand, vaid ministeeriumile seadusega pandud kohustus.
Seaduses on kirjas, et pension tuleb tasuta koju viia mitte ainult süvapuudega pensionäridele («üle 90 ja voodihaige!!!»), vaid ka kõigile neile, kellel on lihtsalt liikumistakistus või kes elavad hajaasustusega alal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav.
Piirnormid tähendavad seaduserikkumist, millele peaks järgnema karistus. Aga isegi kui ametnikud täidaksid seadust eeskujulikult, tekib küsimus, milleks oli vaja senist korda muuta? Kes sellest kasu saab?
Riik kulutas kojukandele seni pisut üle 40 miljoni krooni, nüüd kulub 10–15 miljonit krooni aastas. Sääst on väike, kõigest 25–30 miljonit krooni. Eesti Post hakkab senise 40 miljoni asemel saama riigilt ja pensionäridelt kokku umbes 25 miljonit krooni, millest paar-kolm miljonit krooni on kasum. Pole kah teab mis suur õnn.
Suurimas võidus on pangad, kes saavad endale 1. veebruarist üle 100 000 püsikliendi. Isegi kui pank annab pensionäridele pangakaardi tasuta ja teeb talle pangakontorist väljamakseid tasuta, tähendavad kindlal kuupäeval arvele laekuvad pensionid siiski suurt summat, mida pank saab mõnda aega kasutada ka omale tulu teenimiseks.
Kas selleks tasus tõesti kümnete tuhandete vanade ja haigete inimeste elukorraldus segi pöörata?
Paraku pole pankade toetamine ühiskonna kõige väetimate liikmete arvelt sellega kaugeltki veel lõppenud. Kojukandeotsused kehtivad kõigest aasta. Seega tuleb vähem kui aasta pärast – umbes kohalike valimiste ajal – pensionäridel uuesti ankeete täitma ja ametnike armulikkusele lootma hakata.