Sajad tuhanded ameeriklased kogunesid eile Washingtoni, et tunnistada oma silmaga ajaloolist hetke, mil Ameerika Ühendriikide 44. presidendina nimetati ametisse mustanahaline Barack Obama.
Uus riigipea kutsus USAd üles raskel ajal erimeelsusi unustama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pakasest hoolimata oli Kapitooliumi mäe läänetiiva ees asuvasse National Malli nimelisse parki kogunenud umbes kaks miljonit inimest. Lisaks neile vaatasid inauguratsioonitseremooniat televisiooni ja interneti vahendusel sajad miljonid inimesed üle maailma.
Kohaliku aja järgi kell 11.40 Kapitooliumi mäele saabunud Obama võttis rahvamass vastu rõõmukisa ja tema nime skandeerimisega.
Pärast kirikuõpetaja Rick Warreni palvet andis ametivande USA uus asepresident Joe Biden. Seejärel esines rahvale keelpillikvartett, kes kandis ette filmisaagadele «Star Wars» ja «Indiana Jones» helikeele andnud John Williamsi spetsiaalselt eilseks tseremooniaks loodud heliteose. Selle ettekandmine langes kokku täpselt keskpäeva saabumisega ehk hetkega, mil USA põhiseaduse kohaselt võim uuele presidendile üle läks.
Obama enda ametivande andmine nii ladusalt aga ei läinud. Et ülemkohtu peakohtunik John Roberts oli otsustanud ametivande tekstis sõnade järjekorda muuta, koperdas Obama alguses veidike, kuid suutis vande siiski naerusuiselt välja öelda. Kell 12.07 alustas Obama oma kauaoodatud inauguratsioonikõnet.
Nagu võis oodata, ühendas Obama oma pöördumises kõrgelennulise retoorika kaine hinnanguga riigi hetkeseisule. USA uus riigipea kutsus rahvast üles unustama praegusel süngel ajal parteilised erimeelsused ja ideoloogilised dogmad, sest on saabunud aeg üheskoos tegutseda, et kodus taastuks õitseng ja võõrsil rahu.
Lisaks majandusprobleemidele ja sõdadele Iraagis ja Afganistanis ohustab Obama sõnul ameeriklasi neile muidu nii omase enesekindluse kadumine ehk hirm, et Ameerika allakäik on möödapääsmatu ja et järgmine põlvkond on sunnitud oma ootusi alandama.
«Täna ütlen teile, et väljakutsed, mis me ees seisavad, on tõelised,» möönis ta. «Need on tõsised ja neid on palju. Nende lahendamine ei saa olema lihtne ja võtab aega. Aga teadke seda, Ameerika – need saavad lahendatud.»
Nagu kogu presidendikampaania vältel, viitas ta ka eilses kõnes oma mantratele «muutus» ja «lootus». «Me koguneme tänasel päeval, kuna oleme valinud lootuse hirmu asemel, ühtsed eesmärgid konflikti ja lahkhelide asemel. Tänasel päeval kuulutame me lõpu väiklastele vimmadele ja võltsidele lubadustele, vastastikustele süüdistustele ja aegunud dogmadele, mis on liiga kaua meie poliitikat lämmatanud.»
Obama hoiatas ameeriklasi, et kuna teha on palju, ei tohiks aega raisata. «Alates tänasest ei jää meil muud üle kui end kokku koguda, tolm maha raputada ja taasalustada tööd Ameerika ümbertegemiseks. Sest kõikjal, kuhu me vaatame, on vaja tööd teha,» lausus ta.
Obama kandis seejärel ette pika nimekirja sammudest, mida tema administratsioon USA uue õitsengu nimel ette võtab. Enamik neist kattus peatselt väljakuulutatava majanduse stiimulipaketi punktidega. Obama lisas nimistu lõppu konkreetselt: «Seda kõike me oleme suutelised tegema. Ja seda kõike me teeme.»
Abiplaani kriitikutele, kelle arvates ei talu ameeriklased liiga palju suuri plaane, ütles uus riigipea, et nende mälu on lühike. «Sest nad on unustanud selle, mis see riik on juba saavutanud; selle, mida vabad mehed ja naised suudavad saavutada siis, kui kujutlusvõime liidetakse ühise eesmärgiga ning vajadus julgusega.»
Sõnu jagus ka Ameerika vaenlastele. «Me ei kavatse paluda vabandust oma eluviisi pärast, ka ei kõhkle me seda kaitsmast ning neile, kes üritavad oma eesmärke edendada terrori ja süütute tapmise teel, ütleme, et meie vaim on tugevam ega murdu ealeski; te ei püsi meist kauem ja me võidame teid.»
19 minutit väldanud kõne lõpetas Obama üleskutsega: «Öelgu meie lapselapsed, et kui meid proovile pandi, keeldusime seda teekonda lõpetamast; et me ei pöördunud tagasi ega löönud vankuma, vaid ... kandsime edasi vabaduse suurepärast andi ja andsime selle turvaliselt üle tulevastele põlvkondadele.»