Ülevenemaalise avaliku arvamuse uurimiskeskuse (VTsIOM) hiljutise küsitluse järgi on kaks kolmandikku venelastest arvamusel, et Moskvas Punasel väljakul mausoleumis hoitava kommunistliku revolutsiooni juhi Vladimir Iljitš Lenini surnukeha tuleks maha matta.
«Ühiskond on valmis Lenini mahamatmiseks. See on vajalik ja sümboliseeriks ühiskondlikus mõtteviisis toimunud muutusi vabaduse ja demokraatia suunas,» ütles inimõiguste grupi Memorial juht Arseni Rogiski, kelle hinnangul vajab Lenini ümbermatmine täieliku teineteisemõistmist, vahendas Interfax.
Lenini balsameeritud surnukeha säilitatakse mausoleumis 1924. aastast. Kommunistliku revolutsiooni juht mumifitseeriti kaks kuud pärast tema surma jaanuaris. Lenini puhkepaik pühitseti sisse juba sama aasta juulis.
Teise maailmasõja ajal evakueeriti Lenini surnukeha Moskvast kaugele tagalasse. Lenini matmisest on pärast kommunistliku impeeriumi kokkuvarisemist korduvalt avalikult räägitud. Mingeid konkreetseid samme selleks astutud pole, sest Venemaa Föderatsiooni riigipead on sellele vastu seisnud.
Lenini ümbermatmist toetab ka Vene õigeusu kirik, mille viimane patriarh Aleksius II nõudis küsimuse lahendamist.
Mausoleumi toetajate seas on enim Kommunistlikku partei ja liberaaldemokraatliku partei juhi Vladimir Zirinovski pooldajaid. Kommunistide hinnangul on Lenin nähtav osa Venemaa ajaloost ja mumifitseeritud surnukeha tuleb seetõttu Punasele väljakule jätta. Nende sõnul kasutatakse sotsioloogilisi uurimusi avaliku arvamusega manipuleerimiseks.
«Tänaseks oleme näinud kapitalistliku mudeli kokkuvarisemist ja Vladimir Lenin naudib erakordset populaarsust, mida näitas ka hiljuti läbi viidud telekanali konkurss «Venemaa nimi»,» ütles kommunistide esindaja Ivan Melnikov, kelle sõnul tooks bolševike juhi ümbermatmine kaasa sotsiaalse kriisi.
Vene riiklik telekanal Rossija kuulutas konkursi «Venemaa nimi» võitjaks Jäälahingu võitja vürst Aleksander Nevski. Lenin jäi vastavas edetabelis kaheksandaks.