Eelarve mahukaim kärpekoht on pensionid

Pensionikuludeks on selle aasta eelarves kavandatud kokku 20,3 miljardit krooni.

Kuigi aprilli planeeritud pensionitõus pole formaalselt veel kinnitatud, on eelarves arvestatud tõusuks rahandusministeeriumi andmeil umbes 2,3 miljardit krooni.

Haigekassa eelarve on tänavu 13,7 miljardit krooni, olles eelmise aasta eelarve täitmisega võrreldes ligi 430 miljonit krooni suurem.

Tõenäoliselt on üheks eelarve kärpekohaks kaitsekulutused, kuna need on seatud suhtesse sisemajanduse koguproduktiga (SKP). Prognoosid SKP selle aasta suuruse kohta on viimasel ajal muutunud järjest negatiivsemaks ja see annab võimaluse kärpida ka kaitsekulutusi.

Kaitseministeeriumi valitsemisala 2009. aasta eelarve on 5,2 miljardit krooni, sellest välisvahendid ligi 400 miljonit. SKPga seotud kaitsekulude mahu aluseks on kogu valitsemisala kulud ilma välisvahenditeta ehk 4,8 miljardit krooni, selgitas rahandusministeerium BNSile.

Samuti on võimaliku kärpekohana välja pakutud vanemahüvitisi ja lastetoetusi.

Vanemahüvitistele kulub kinnitatud eelarve järgi tänavu 2,2 miljardit krooni. Sellel aastal tõuseb senise kava järgi vanemahüvitise maksimaalsuurus. See lisab vanemahüvitiseks kuluva rahale arvestuste kohaselt ligikaudu 60 miljonit krooni. Lisaks kergitab hüvitisteks kuluva raha arvestuslikku hulka 36 miljoni krooni võrra miinimumpalga tõus.

Lastetoetusteks on eelarvesse raha kavandatud 1,1 miljardit krooni ja see on suurim peretoetuste liik. Muudele peretoetustele kulub eelarve kohaselt umbes pool miljardit krooni.

Vajaliku kärpe suuruse kohta ütles rahandusministeeriumi esindaja, et sellest ei saa rääkida enne jaanuari maksulaekumiste selgumist.

Rahandusministeeriumi esindaja ütles, et ministeeriumi poolt kommenteeritud selle aasta kinnitatud riigieelarve numbritel ei ole seost uudises toodud võimalike eelarve kärpekohtadega.

Rahandusministeeriumi esindaja sõnul on praegu konkreetsetest kokkuhoiukohtadest veel vara rääkida. «Valdkondlikest eelarvekärbetest saab rääkida siis, kui valitsus on teemat arutanud ning koalitsioonipartnerid on ühiselt otsuseid langetanud,» märkis pressiesindaja.

Rahandusminister Ivari Padar on varem öelnud, et eelarves tuleks kulusid kärpida 5-6 miljardit krooni. Kärbe on vajalik, et Eesti täidaks eurole ülemineku eelduseks oleva Maastrichti kriteeriumi eelarve puudujäägi kohta.

Valitsuskoalitsiooni pooled on kinnitanud, et eelarvekärbe tuleb ära teha kohe aasta alguses. Peaminister Andrus Ansip hoiatas neljapäeval, et vastasel juhul tulevad teised otsustajad, viidates Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF).

Detsembris kinnitatud selle aasta riigieelarves on tuludeks plaanitud 97,8 ja kuludeks 98,5 miljardit krooni.