Hüvasti, romaan!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Langovits

Eelmisel aastal osteti palju raamatuid, näitab Eesti Kirjastuste Liidu värske menukitabel. tasub rõõmustada – ühiskonnas olid asjad enamvähem ja väärtused on paigas. Rebekka Lotman vaatas, mis mulluste bestsellerite nimistus erilist on.



2008. aasta enim müüdud raamat – jah, just seesama – ületab saja eksemplariga 2007. aasta menuki (24 104 vs 24 000). Nii Mihkel Raua «Pori»-raamatu (mis ilmus alles aasta lõpupoole) kui Kivirähki «Ussisõnade» müük on uuel aastal täie hooga edasi käinud, neist teist osteti möödunud aastal ka 7000 eksemplari.

2006 määratleti menukina raamat, mida aastaga müüdi enam kui tuhat eksemplari. Alates aastast 2007 sai elavnenud kirjastusturu tõttu alampiiriks kaks tuhat. Kui 2007 jõudis menuki staatusse 120 Eesti Kirjastuste Liidu liikmete välja antud teost, siis mullu juba 145.
Lõplikke järeldusi teha ei saa – ühest küljest ei kuulu kõik kirjastused liitu, teisalt võib see tähendada lugejate üha ühetaolisemat käitumist raamatupoes.

Arvata on, et alates sellest aastast tõstetud raamatute käibemaks ja langenud majandus, mis just  nüüd on hakanud inimeste ostuharjumusi muutma, tänavu nii suuri arve menukitabelisse too.

Mõnest tendentsist. Liit jagab raamatud kolmeks: ilu-, aime- ja lastekirjandus. Ilukirjandus ei ole aga ilukirjandus traditsioonilises mõttes, vaid 2008. aasta edetabeli põhjal koosneb see alajaotus peamiselt non-fiction’i alla kuuluvatest autobiograafiatest ja mälestustest.
Need moodustavad tabeli tuuma. Mainitud Raua raamatu järel eelistavad raamatuostjad kuulsate naiste elulugusid, sageli kirja pandud ajakirjanike abil. Maire Aunaste, Reet Linna, Kersti Kreismann, Ita Ever, Helgi Sallo.

Paar märkimisväärset näidet kirjanike autobiograafiatest. Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali peapreemia pälvinud Mari Tarandi «Lapsepõlv Juhaniga», hingeminev lugu ühe meie võimsa luuletaja, ühe loova väikepoisi traagilisest kujunemist Nõukogude võimu ja 20. sajandi keskpaiga jäikades reeglites. Leelo Tungla «Seltsimees laps», autori lapsepõlve kuuluvatest veel jõhkramatest sündmustest (ema viimine Siberisse), üles tähendatud nii, et naerda saab ja mitte vähe. Ootame lubatud järge!

Siis muidugi Jaan Krossi «Kallite kaasteeliste» teine osa, hõlmates Eesti esikirjaniku ja tema kaasteeliste elu raudse eesriide taga, tema reise Elleniga jne. Käbi Laretei «Kuhu kadus kõik see armastus», kust leiame päeviku ajast, mil ta oli abielus režissöör Ingmar Bergmaniga, ka tema kirjavahetuse Bergmaniga. Veel – Heljo Männi «Elu roheline hääl», Lii Undi «Parim näitleja linnas», Reet Made «Lapsepõlvelood», Elo Tuglase «Tartu päevik» jt.

Kuivõrd 2008 lähebki Eesti raamatupoodides ajalukku kui elulooraamatute müümise aasta, keskenduvad kõrvalleheküljel spetsialistid – Rutt Hinrikus, Mart Juur ja Tiina Tammer – selle fenomeni avamisele. (Vt ka Rein Veidemanni arvustust Toomas Pauli raamatule, lk 10.)
Omamaist ilukirjandust leiab tabelist kahetsusväärselt vähe. Lisaks Kivirähki «Ussisõnadele», «Rehepapile» ja «Ivan Oravale» on siin Tõnu Õnnepalu «Flandria päevik». Luulest Peep Ilmeti koostatud kogumik «Eluluule» ja Reet Krusteni kokku pandud «Eesti lasteluule kuldraamat».

Tõlkeilukirjandusest leiame vaid paar nimetust. Õnneks on meil seni veel saada lai ja hea valik maailmaklassikat ja tänapäevaseid olulisemaid romaane. Selle eest tuleb tabelile otsa vaadates veel kord öelda aitäh kõigile kirjastustele, kes selle eest hoolitsevad. See on ime, et me selliste lugejaeelistuste juures üldse maailma ilukirjandusest oma keeles osa saame, korralikus tõlkes ja kiirelt reageerides. Noorte seas on absoluutne hitt Stephenie Meyeri kaheosaline saaga «Noorkuu» ja «Videvik», meeleheitel koduperenaistele pakub Paulo Coelho «Brida».

Mullu sai esile tõstetud, et valitseb teabekirjandus. Tänavu on nende suhtarv tänu menukatele autobiograafiatele veidi vähenenud, kuid siiski näeme, et ostetakse palju koka-, reisi-, tervise- jms raamatuid.

Lõpetuseks soovitus majanduslanguse ajaks: kõiki neid raamatuid, millel on väärtus eelkõige tänases päevas, mida üle ühe korra läbi ei loe, soovitan laenutada raamatukogust. Koju võiks osta kohalikku ja maailmaklassikat, kaasaegset romaani, palju ilmub head eesti luulet, head tõlkeluulet.

Raamatud püsivad põlvkondi, tasub võtta neid, mida lastel ühel päeval hea riiulist avastada on. Raamatud riiulis on see välispidine sisemus, millega järeltulijad saavad tutvuda ka siis, kui teie maal moosi keedate või juba pilvel jalgu kõigutate.

2008. aasta menukite tipp 80 müügiarvud, allikad: Eesti Kirjastuste Liit, PM*

•    Mihkel Raud, «Musta pori näkku», Tammerraamat, 24 104


•    Maire Aunaste, «Maire Aunaste. Viis aastat peidus», Ajakirjade Kirjastus, 13 804


•    Meelis Kapstas, «Reet Linna – paljugi võiks öelda veel...», Ajakirjade Kirjastus, 12 161


•    Aive Luigela, «Targalt toitudes terveks 1. raamat», 11 599


•    «Pekingi olümpiaraamat» (koost Gunnar Press), Ajakirjade Kirjastus, 10 944


•    Siret Seeder, «Eesti oma feng shui», Varrak, 10 107


•    Margit Kilumets, Kersti Kreismann, «Kersti Kreismann. Paljajalu kõrrepõllul», Ajakirjade Kirjastus, 9960


•    «Pereatlas», Varrak, 8702


•    Tea Oll, «Aabits», Ilo, 8420


•    TEA kirjastus, «TEA entsüklopeedia I köide», TEA kirjastus, 8023


•    TEA kirjastus, «Rahvasõnaraamat. Eesti keel», TEA kirjastus, 8011


•    Rhonda Byrne, «Saladus», Pilgrim, 8000


•    Marja Matiisen, «Lapitöö eesti kodus», Varrak, 7998


•    Line Dammen, Hanne Buxrud, «Jõuluaeg», Varrak, 7799


•    Jaan Kross, «Kallid kaasteelised II», Eesti Keele SA, 7500


•    Katarina Stenman & Anders Wennström, «Toataimed. Päritolu, hooldamine ja paljundamine», Varrak, 7444


•    Angeelika Kang, Lia Virkus, Pille Enden, «100 kooki 3», Ajakirjade Kirjastus, 7015


•    Andrus Kivirähk, «Mees, kes teadis ussisõnu», Eesti Keele SA, 7000


•    Mari Tarand, «Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga», Ilmamaa, 6918


•    «Eluluule» (koost Peep Ilmet), Varrak, 6766


•    «Eesti Vabariik 90. Sündmused ja arengud» (koost Küllo Arjakas), Eesti Entsüklopeediakirjastus, 6686


•    Pilvi Kula, «Valmistume kooliks 1. osa», Koolibri, 6512


•    «Maailma põnevaimad kohtumised tulnukatega», Varrak, 6458


•    Regio, «Regio atlas Eesti teed 2008. 1 : 150 000», Regio / Eesti Päevalehe kirjastus, 6416


•    Pilvi Kula, «Valmistume kooliks 2. osa», Koolibri, 6129


•    Käbi Laretei, «Kuhu kadus kõik see armastus?», SE& JS, 6000


•    «Suur maailma atlas», Eesti Entsüklopeediakirjastus, 5845


•    Julia ja Derek Parker, «Astroloogia», Varrak, 5682


•    Regio jt, «Regio Eesti lasteatlas. 1 : 150 000», Regio/ Eesti Päevalehe kirjastus, 5661


•    Hille Karm, «Helgi Sallo. Helgib ja heliseb», Ajakirjade Kirjastus, 5592


•    Mart Laar, «EESTI LEEGION sõnas ja pildis», Grenader, 5560


•    Judith C. Rodriguez, «50+25 tuntud dieeti», Varrak, 5360


•    Tea Oll, «Siili abi» (aabitsa töövihik), Ilo, 5020


•    Pille Enden, Lia Virkus, «Pereköögi kokaraamat», Ajakirjade Kirjastus, 4977


•    Peter Fermie, Pippa Keech, Stephen Shepherd, «Pere tervis ja esmaabi», Varrak, 4849


•    Sarah Ainley, «450 retsepti kogu maailmast», Varrak, 4465


•    Alvar Andres Virkus, Lia Virkus, «Poisid köögis», Ajakirjade Kirjastus, 4365


•    Angeelika Kang, Lia Virkus, «Pirukad 2», Ajakirjade Kirjastus, 4361


•    Anne Wilsoni kokaraamatud: «Tuntumad klassikalised koogid», «Vormiroad ja ühepajatoidud», «Klassikalised supid», «Vokitud ja praetud toidud», «Särisevad grillroad», «Hiina köök», «Tai köök», «Ahvatlevad kanaroad», «Klassikalised kastmed», «Klassikalised mereannid», kõik kirjastanud Koolibri, müügiarvud vahemikus


4023 – 4018


•    Heiki Raudla, «Sada mõtet teele kaasa», Ilo, 3939


•    Andrus Kivirähk, «Ivan Orava mälestused: minevik kui helesinised mäed», Varrak, 3889


•    Jane Wightwick, «15 minutit inglise keelt. Oma silm on kuningas», Koolibri, 3831


•    Heiki Raudla, Ringa Raudla, «Kuldsed lood», Ilo, 3760


•    «Eesti lasteluule kuldraamat» (koost Reet Krusten), TEA, 3659


•    TEA Kirjastus, «TEA laste- ja noorteentsüklopeedia 3. köide», TEA, 3626


•    Stephenie Meyer, «Noorkuu», Pegasus, 3613


•    Margit Kilumets, «Ita Ever. Elu suuruses», Ajakirjade Kirjastus, 3595


•    Viktor Vassiljev, «Nõuandeid pealaest varbaotsani», Ajakirjade Kirjastus, 3500


•    Stephenie Meyer, «Videvik», Pegasus, 3469


•    TEA Kirjastus, «Eesti jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul», TEA, 3468


•    Tõnu Õnnepalu, «Flandria päevik», Varrak, 3412


•    Gita Andersone, Anne Uusen, «Kukeaabits», TEA, 3377


•    TEA Kirjastus, «Suur perenaise käsiraamat», TEA, 3363


•    «Silmaringi reisid: Rooma. Taskukaart & linnajuht», Koolibri, 3252


•    Andrus Kivirähk, «Rehepapp», Varrak, 3221


•    Kalev Kesküla, «Veinijuht 2», Varrak, 3200


•    «Silmaringi reisid: Pariis. Taskuraamat & linnajuht», Koolibri, 3179


•    Heivi Peterson, «Ahjusoojad leivad-saiad», Ajakirjade Kirjastus, 3146


•    «Silmaringi reisid: London. Taskuraamat & linnajuht», Koolibri, 3074


•    «Silmaringi reisid: Barcelona. Taskuraamat & linnajuht», Koolibri, 3044


•    Leelo Tungal, «Seltsimees laps», Tänapäev, 3012


•    Anni Arro, «Sepamaa talu köök», Ajakirjade Kirjastus, 3005


•    Lii Unt, «Parim näitleja linnas», Eesti Ekspressi Kirjastus, 3000


•    «Printsess Okasroosike. 6 puslet», pildid joonistanud Gian Luca Olivieri, Koolibri, 2985


•    Iwona Radünz, Thomas Röhner, «Hambaraamat», Varrak, 2985


•    EV põhiseadus, Ilo, 2984


•    Aleksei Turovski, «Minu loomad», Ajakirjade Kirjastus, 2983


•    «Silmaringi reisid: Amsterdam. Taskuraamat & linnajuht», Koolibri, 2969


•    Hannes Hanso, Liivo Niglas, Priit Kuusk, Kristjan Prii, Tanel Rütman, Mart Kuusk, «Ehh, uhhuduur», Eesti Ekspressi Kirjastus, 2950


•    Hartmut Bieber, «Karupoeg jõuluvana juures», Varrak, 2924


•    Stephen Farthing, «1001 maali, mida peab elu jooksul nägema», Varrak, 2911



*  Tabel ei ole kõikehõlmav, koosnedes peamiselt Eesti Kirjastuste Liidu liikmete andmete põhjal, lisatud on mõni nimetus. Menukina määratleb EKL raamatut, mida aasta jooksul on müüdud üle 2000 eksemplari.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles