Nimi ei valeta: vere järgi on Anneļi Arro rohkem eesti kui ükskõik millisest muust rahvusest. Kodakondsuse ja emakeele järgi on ta aga lätlane, kelle perekonnalugu peegeldab ilmekalt NSVLi ajalugu.
Lätlased kaitsesid keelt, venelased protestisid
20. veebruar 2012, 11:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lätist küüditati Siberisse rohkem inimesi kui Eestist. See saatus tabas ka Arro emapoolset vanaema, kes asumisel olles abiellus vene mehega.
Kui Arro ema oli kümnene, kolis ta pere tagasi Lätti. Täiskasvanuna kohtas ta tantsupeol Riiga aega teenima saadetud eesti meest, kellest saigi praeguseks 25-aastase Anneļi Arro isa.
«Mu ema ja isa rääkisid kodus omavahel vene keeles, sest mu ema ei õppinud eesti keelt ära ja isale ei meeldinud läti keel,» meenutab ta. «Emaga rääkisin läti keelt, isa rääkis minuga eesti keelt ja mina vastasin vene keeles, sest mul oli eesti keele rääkimise ees barjäär, ma pole Eestis elanud.»
Vene keelt läheb vaja
Vene keele omandas Arro oma maja lastega mängides. «Vanemana veetsime õega mõned kuud Eestis. Siis sain rääkimisbarjäärist üle ja hakkasin isale ka eesti keeles vastama,» jätkab ta. Nüüd on isa surnud ja Arro tunneb end eesti keeles taas liiga ebakindlalt, nii et annab intervjuu inglise keeles.
Ta on nõus sellega, et vene keelt läheb Riias vaja: «Ma olen viimasel ajal vaadanud tööpakkumisi ja ma ei usu, et oleksin näinud ühtki, kus ei oleks soovitud vene keele oskust.»
Ka seda, et mõnikord kipub teenindus Läti pealinnas minema venekeelseks, ta kinnitab. «Kui ma lähen poodi, küsin midagi ja müüja vastab mulle vene keeles, lähen ma tavaliselt üle vene keelele,» ütleb Arro. «Aga mul on üks sõber, kes küll oskab vene keelt, aga ütleb, et kui ta sellisesse olukorda satub, tunneb ta end solvatuna.»
Venelasest kooliõega, kellega koos sai käidud lätikeelses keskkoolis, räägib Arro samuti vene keelt. «Mul on hea meel seda keelt kasutada, ma võiksin seda rääkida ka oma emaga, aga temaga me tavaliselt räägime läti keelt ja seda on raske muuta,» leiab ta.
Laupäevasel referendumil hääletas Arro siiski teise riigikeele vastu. «See on poliitiline asi,» sõnab ta. «Kui küsimus oleks ainult keeles, siis Šveitsis on palju ametlikke keeli, aga ma ei usu, et see on nii. Ma arvan, et see on meie riigi, Venemaa ja muu sellise pärast.»
Vana vimm
Samuti usub Arro, et läti keele oskus aitaks venelasi. «Kui ma eesti keelt rääkisin, siis tundsin end rohkem eestlasena. Võib-olla kui venelased räägiksid rohkem läti keelt, tunneksid nad end rohkem Lätiga seotuna,» pakub ta.
Teise riigikeele vastu hääletas ka politoloog ja Zatlersi Reformierakonna liige Viktor Makarov. Samas märgib ta, et mõistab neid, kes selle kampaania algatasid ja poolt hääletasid.
«Paljud ei hääletanud poolt mitte seepärast, et nad pidanuks teist riigikeelt õigeks, vaid seetõttu, et see oli nende viis näidata, et ka neid tuleks arvesse võtta,» lausub ta. «Probleem on selles, et enamik lätlasi seda nii ei tõlgenda. Lätlaste jaoks on see rünnak ühe nende põhilise rahvusliku ja kultuurilise aarde vastu.»
«Samas tuleb mõista, miks venelased reageerivad nii, nagu nad reageerivad,» selgitab Makarov. «Nad ei tunne, et vene keel on ohustatud – see oleks absurdne –, aga nad tunnevad end alandatuna ja on kasvatanud vimma 20 aastat.»
«Neile ei antud võrdsetel alustel kodakondsust ning isegi kui neil oli kodakondsus ja nad valisid üht erakonda, tegi poliitiline eliit kõik endast sõltuva tagamaks, et see valitsusse ei pääseks,» jätkab Makarov.
«Selle taga on ajalugu,» tõdeb Makarov. «Võib öelda, et see algas aastal 1940 Nõukogude okupatsiooniga. Võib öelda, et see algas 1991. aastal, kui palju venekeelseid inimesi avastas, et nad ei saa õigust valida, nad ei saa õigust taotleda kodakondsust. Nad said õiguse kodakondsust taotleda alates aastatest 1995–1996.»
«Kuulun sellesse kategooriasse, sain Läti kodanikuks aastal 1996. Olen sündinud selles riigis, minu jaoks polnud läti keele rääkimine kunagi küsimus, sest ma valdan seda,» kirjeldab ta. «Ma elasin kümme aastat Taanis. Minu esimene võimalus valida oli Taani kohalikel valimistel,» jutustab Makarov. «Kord, kui tahtsin tagasi Lätisse sõita, pidin minema Läti saatkonda, et saada luba siseneda riiki, kus ma sündisin.»
Lätlasest vastuhääletajate leeri kuulus ka politoloog Iveta Kazoka. Teda šokeeris aga hääletusele eelnenud päevadel puhkenud hüsteeria.
«Tuli välja, et meie ühiskonnal on kaunis inetu pahupool. Eriti kehtib see arvamusliidrite kohta, kes ei sallinud teistsuguseid vaateid kui nende endi omad,» leidis ta. «Näiteks [eelmise] nädala alguses teatas üks rühm aktiviste, et nemad panevad hääletuskasti tühja sedeli. Tekkis tõeliselt agressiivne reaktsioon nii meedias kui arvamusliidrite ja rahva seas üldisemalt. Neid nimetati reetureiks ja riigivaenlasteks.»
«Venekeelses meedias oli esimest korda diskussioon kõrgemal tasemel kui lätikeelses, sest nad sallisid erinevaid arvamusi. Neil olid normaalsed diskussioonid, kus inimesed esitasid poolt- ja vastuargumente,» märgib Kazoka. «Ehk seetõttu, et siinsete venelaste jaoks polnud kahe riigikeele küsimus tegelikult oluline – see oli protest paljude teiste asjade vastu.»
Tuleviku osas on Kazoka optimistlik ja usub, et referendum viib ühiskonna paranemisele: «Venelased on nüüd teadlikud, et nende oma kogukonnas on erinevaid arvamusi, sealtki on kõlanud, et mitte kõik pole Lätis halb: on palju edukaid inimesi. Ja ka lätlased on viimastel päevadel kuulnud venelastest, kes pole ähvardavad.»
---------------------------------------------
Hääletasite te teise riigikeele poolt või vastu?
Elisabet Nikandrova
Mina hääletasin poolt, sest ma olen venelane, kuigi õppisin läti koolis. Seal rääkisid nad kogu aeg, et venelased, me ei vaja neid, nad peavad ära minema. Ma sündisin 1993. aastal Lätis ning räägin mõlemat keelt. Minu arvates pole probleem mitte rahval, vaid riigiga. Inimesed saavad omavahel suhelda, pole küsimust, kas sa oled lätlane või venelane.
Kristaps Bērziņš
Mina hääletasin vist vastu. Mulle ei meeldi tegelikult vene keeles rääkida – ma küll oskan seda keelt, aga see ei meeldi mulle.
Lāsma Slavine
Mina hääletasin samamoodi. Mulle ei meeldi venelased siin riigis.
Matīss Mustaps
Vastu. Minu arvates on see korraldatud selleks, et venelased ja lätlased oleksid üksteise vastu. Mul on palju vene sõpru, sportlasi. Pole vahet, kas räägime vene, läti, inglise või saksa keelt, ma mõistan kõiki.
Kui venelased siin elavad, siis miks neil peaks siin halb olema? Kui tööd ja haridus on, siis ei peaks nende elu siin halb olema.