«Need on uskumatult rumalad mõtted, see ei tule kõne allagi,» tõrjus reformierakondlane, riigikogu rahanduskomisjoni juht Jürgen Ligi üles kerkinud maksumuudatuste ideid majandusolukorra päästmiseks.
Koalitsioonipoliitikud laitsid ettepanekud maksusüsteemi muutmiseks maha
/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
10. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar tuli eelmisel nädalal välja sõnumiga, et sotsiaalvaldkonna kärbete asemel oleks pidanud kergitama üksikisiku tulumaksumäära praeguselt 21 protsendilt 26 protsendile. Tema arvestuste kohaselt oleks riik võitnud sellega kolm miljardit krooni. Lisaks pakkus Savisaar välja võimaliku kinnisvaramaksu.
Endine hansapankur Indrek Neivelt viskas aga raskele majandusolukorrale viidates õhku mõtte muuta ettevõtete tulumaksusüsteemi.
Ligi sõnul oleks pakutud ideedest kõige neutraalsem ehk kinnisvaramaks: «Aga seegi on meie inimestele väga valus, eriti krahhi ajal. Nii et mina ei tea, kas nad peavad end Keynesi või Friedmani õpilasteks, aga kumbki ei toetaks sellist asja,» tõrjus Ligi naerdes kõik ettepanekud.
Tulevaste võimalike muudatuste kohta märkis Ligi, et maksusüsteem on olnud Eesti tugev külg ja mingeid kapitaalseid ümberkorraldusi see ei vaja. «Selle väärtus on stabiilsus. Meie probleemid on hoopis eelarvepoliitikas.»
Savisaar teatas, et annab oma ideede kohta juba lähipäevil põhjaliku ülevaate ja sama lubas teha Ligi.
Veidi leebemalt suhtusid Savisaare ja Neivelti ideedesse Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ning sotsiaaldemokraadid.
Riigikogu IRLi fraktsiooni liige Taavi Veskimägi märkis, et lühiajaliselt oleks maksude tõstmine viimane, mida Eesti vajab. «Pikaajaliselt on selge, et sellest kriisist väljatulemiseks vajame me mittetavapäraseid lahendusi,» nentis Veskimägi samas. Tema hinnangul ei jää uue arengu saavutamiseks muud lihtsalt üle: «Sügav kriis nõuab ka põhimõtteliselt uute lähenemiste kasutamist. Kapitalita pole arengut.»
Veskimäe arvates on üks vahend, mis võiks Eesti kapitali tulevikus uuesti magusaks muuta, õigusliku raamistiku loomine, mis omakorda võimaldaks igale investeeringule luua konkreetse tehingu spetsiifilise maksukeskkonna.
«Konkreetsete investeeringute spetsiifikat arvestava maksupaketi loomise võimaluse andmine majandus- ja rahandusministeeriumile võimaldaks riigi tuua passiivsest rollist välja aktiivseks partneriks potentsiaalsele investorile. Tehingupõhiste erandite võimalustega maksusüsteem võiks olla üks tuleviku Eesti maksupoliitika mudel,» rääkis Veskimägi.
Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor väitis, et sisuliselt ei ole Savisaare tulumaksutõusu idees midagi uut ega originaalset. «Selle vajadusest rääkis rahandusminister Padar juba eelmisel nädalal. Kuid kui panga jutt (Savisaar pakkus, et riik võiks osta osaluse Swedbankis – toim) välja jätta, olid Savisaare ettepanekud rohkem läbimõeldud kui need, mis ta kuu aega tagasi avaldas.»
Siiski pole maksumuudatused Nestori sõnul praegu päevakorral ja poole aasta pealt maksumuudatusi teha polevat mõistlik.
Ka sotsiaaldemokraadist rahandusminister Ivari Padar märkis, et praegu on oluline keskenduda 2009. aasta lisaeelarvele. «Sel aastal me mingeid maksumuudatusi ei kavanda. Makse ei saa tõsta või langetada üleöö, sellele peab eelnema põhjalik analüüs. Seetõttu ei tahaks ka ühegi maksu üle spekuleerida,» rõhutas minister. Kuid Padari sõnul tuleb 2010. aastat silmas pidades kindlasti maksudest rääkida.
Nestori sõnul on sotsiaaldemokraatide kindel seisukoht, et ei tohi tõsta neid makse, mis võiksid tõsta hindu ehk siis käibemaksu ja aktsiise. Küll ollakse valmis arutama üksikisiku tulumaksu protsendi üle ja tulumaksuga seonduvatel teemadel. Nestor möönis, et üks võimalus oleks omandimaksude kehtestamine. «Eesti on üks vähestest riikidest, kus autode omamist ei maksustata,» märkis ta.
Maamaksu muutmine kinnisvaramaksuks vajab Nestori hinnangul aga pikemat ettevalmistust. «See on mõistlik, aga väärib pikemat arutamist, sest meil on omanikuks olemise kogemus väiksem kui mujal maailmas. Kinnisvaramaks mingil ajal kindlasti tuleb, aga ma pole kindel, kas selleks on juba paras aeg.»
Arengufondi nõukogu juhi Neivelti ettepaneku kohta märkis Nestor, et pole kindel, kas ettevõtete tulumaksu põhimõtete muutmine riigile raha juurde toob.
Nimelt teatas Neivelt eelmisel nädalal meedias, et moraalselt oleks õigustatud, kui tulumaksu maksnud ettevõtted saaks raskel ajal riigilt tuge. «Aga kui seda pole makstud, võib öelda, et raskel ajal neid ei peagi üldse toetama,» leidis Neivelt.
Näiteks kui tulu investeeritakse Lätti, Leetu või Soome ja luuakse seal töökohti, ei saa Eesti riik sellest midagi. «Saab teha nii, et kui investeerid enda arendamisse, saad vabastuse, aga kui ostad soojale maale kinnisvara, siis mitte,» lisas Neivelt, kelle sõnul oligi viimaste aastate probleem selles, et liigne tulu ei läinud mitte tootvasse sektorisse, vaid kinnisvarasse, mis ajas mulli ainult suuremaks.
Arvamus
Paul Tammert, majandusteadlane, maksuekspert:
Kasvavate majandusraskuste olukorras on meie poliitikud ja ajakirjanikud tõstatanud taas tulumaksu reformimise idee. Mida arvata? Indrek Neivelt on propageerinud ettevõtte tulumaksu taastamist, kuid seda ettepanekut ei saa tõsiselt võtta.
Kui seda tahetakse taastada kuni 2000. aastani kehtinud kujul, siis kasvaksid riigieelarvekulud tühise summa võrra, sel ajal kui maksu- ja tolliameti ning ettevõtjate tegevuskulud kasvaksid maksu administreerimiskuludest johtuvalt mitu korda.
Põhjus: kuni 2000. aastani maksustati ettevõtte tulu üks kord (paljudes riikides maksustatakse seda kaks korda, esmalt ettevõtte tulumaksu ja seejärel omaniku kapitalitulumaksu vormis) ja ka pärast reformi maksustatakse seda üks kord. Erinevus on vaid selles, et praegu maksustatakse ainult jaotatavat kasumit ning jaotamata kasumiosa jääb maksustamata. Selle maksustamine suurt võitu ei anna.