Eesti püüab järgmisel aastal Shanghai maailmanäitusele minnes hiinlastele näidata, et siin on hea elada, ning neid siia õppima või reisima meelitada.
Eesti läheb maailmanäitusele Hiina turiste ja raha püüdma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kogu maailm on Shanghais kohal, siis ei saa ka Eesti sealt puududa, ütles EXPO-l osalemist peakomissarina koordineeriv suursaadik Toomas Tiivel.
Tiivel selgitas, et EXPO korraldaja nimetamine peakomissariks on eesti keeles muidugi pisut veider, ent see tuleb ingliskeelsest nimetuses commissioner general, mis just seda tähendabki.
Järgmise aasta kevadel algaval maailmanäitusel osaleb praegustel andmetel 185 riiki ja 46 rahvusvahelist organisatsiooni. EXPO-lt käib arvestuslikult läbi 70–80 miljonit inimest, valdav osa hiinlased. Seetõttu on tegemist suurepärase võimalusega neile Eestit tutvustada, kutsuda neid siia õppima või reisima, aga eelkõige ärikontakte sõlmida.
Eesti osalust korraldav Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ongi seetõttu läbirääkimisi pidanud ülikoolide, Tallinna Sadama, Eesti Raudtee, IT-firmade, turismifirmade, suuremate linnade ja paljude teiste võimalike koostööpartneritega.
Tiivel rõhutas, et EXPO pole kaubandusmess, vaid riikide tutvustamise üritus, kus ei panda liiga suurt rõhku sellele, mida mõnel ettevõttel müüa on. «See on riikide näitus, sinna kutsutakse riike, mitte firmasid.»
Siiski on eestlastel kavas rajada oma paviljoni ka väike konverentsisaal, kus ülikoolid või ettevõtted saaksid tegeleda ka koostööpartnerite ja klientide otsimisega.
Maailmanäitusel osalemine läheb maksma umbes 60 miljonit krooni ja vähemalt praegu pole Tiiveli sõnul seda raha riigieelarvest välja kärbitud.
Kümme aastat tagasi läks Hannoveri EXPO-l osalemine Eestile maksma 54 miljonit krooni, ent kuna Hiina on kaugemal ja elu vahepeal kallinenud, ei julgenud Tiivel kinnitada, kas 60 miljonist kroonist piisab.
EXPO korraldamiseks tegid hiinlased Shanghais üsna kesklinna lähedal jõekaldal maatasa 250 vabrikut, vabastades paviljonidele kokku 5,28 ruutkilomeetrit maad. Eesti paviljon asub Soome, Rootsi, Norra ja Taani omade kõrval.
Praegu käib ideekonkurss Eesti paviljoni ekspositsiooni, sise- ja fassaadikujunduse lahendusele.
Näituse peateemaks on Hiina valinud «Parem linn, parem elu», soovides sellega juhtida maailma tähelepanu linnastumise probleemidele. Tiiveli sõnul pole EAS konkursile omalt poolt kohustuslikke märksõnu lisanud, kuid soovitanud kasutada näiteks Eesti uut tunnuslauset «Positiivsete üllatuste maa», samuti Tallinna saamist Euroopa kultuuripealinnaks 2011. aastal.
Kui rikkamad riigid ehitavad endale ise nullist paviljoni, siis Eesti üürib Hiinalt maailmanäituse ajaks mooduli, mida on vaja nii väljast kui seest efektselt kujundada, ja annab selle pärast ka tagasi.
EXPO ja Eesti
• Esimene maailmanäitus toimus 1851. aastal Londonis.
• Eesti osales esimest korda 1933. aastal Kreeka paviljonis, sest oma paviljoni jaoks polnud raha.
• Hiljem on Eesti käinud Lõuna-Koreas Taejonis 1993., Lissabonis 1998. ja Hannoveris 2000. aastal.
• Shanghai EXPO toimub tuleva aasta 1. maist 31. oktoobrini.