Umbes 2000 neonatsi üle Euroopa kogunes laupäeval Ungari pealinna Budapesti, et tähistada Teise maailmasõja aegse väljamurdelahingu aastapäeva.
Ungaris ja Saksamaal mälestasid neonatsid 1945. aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmed erinevad liikumised tähistavad igal aastal niinimetatud «au päeva», kui natsi-Saksamaa ja Ungari väed püüdsid välja murda Budapestist, mida piirasid Nõukogude Liidu armeeüksused 1945. aastal.
Kui tavaliselt tuleb sündmust märkima umbes paarsada inimest, siis sel aastal oli kohale tulnud kümme korda rohkem inimesi, kes ühtlasi kutsusid Euroopat kaitsma end võõrvõimude mõju eest.
«Euroopa vanad elanikud, kes on kaotanud oma traditsioonid, on kahanenud eksisteerima siin marginaalselt,» ütles ürituse üks korraldajaid, liikumise Pax Hungarica liider Janoš Endre Domokos.
Ungaris on paremäärmuslus saanud uut kandepinda pärast üleilmse majanduskriisi algust.
Reedel avaldas tuhatkond Jobbiku partei toetajat ja liiget meelt mustlaste sooritatud kuritegevuse kasvu vastu. Politsei teatel peeti laupäeval kinni viis inimest, neist neli kandsid endaga kaasas relvataolisi esemeid.
Saksamaal Dresdenis oli aga tänavatele tulnud umbes 6000 neonatsi, kes tähistasid marsiga liitlasvägede pommitamist sellele Ida-Saksamaa linnale 1945. aastal.
Samas leidis aset ka vastumarss neonatsidele, politsei hinnangul osales selles umbes samapalju inimesi.
Korrakaitsjad pidasid ülekuulamiseks kinni kümneid inimesi, mitmed politseinikud said vigastada kivi- ja pudelirahes.
Siiski olid mõlemad meeleavaldused valdavalt rahumeelsed, märkis politsei.
Saksamaa neonatside seas on nimetatud marss väga populaarne, sest meenutatakse 25 000 tsiviilohvrit, kes hukkusid enam kui 60 aastat tagasi 13.-14. veebruarini väldanud pommitamises.
Vastumarsil osalenud poliitikute, vaimulike ja kohalike elanike hinnangul rüvetab paremäärmuslaste marss ohvrite mälestust.