Ameeriklased soovivad uue värbamispoliitikaga tabada kaks kärbest korraga: leevendada ülekoormatud armee inimestepuudust ja kasutada paremini ära sisserändajate oskusi ja haridust.
USA tahab sõjaväkke ka ajutisi sisserändajaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajalehe New York Times teatel soovib Ameerika Ühendriikide armee esimest korda pärast Vietnami sõda hakata värbama ka sisserändajaid, kellel on riigis viibimiseks vaid ajutine luba. Olles armeega liitunud, oleks neil aga võimalik USA kodanikuks saada poole aastaga.
Alalise elamisloa, nn rohelise kaardi omanikud saavad USA sõjaväkke minna juba praegugi, kuid plaan lasta relvajõududesse ka inimesi, kes on viibinud riigis vähemalt kaks aastat, on uus ning tekitanud ka negatiivset vastukaja.
Paljud veteranid pelgavad näiteks, et sõjaväe avatus annab võimaluse terroristidel sinna imbuda, vahendas New York Times veebilehte military.com, mida kasutavad sõjaveteranid ja ohvitserid.
Iraagis ja Afganistanis venivate konfliktide tõttu hätta sattunud vaid vabatahtlikkusel põhineval armeel on aga sõdureid vaja. Värbamispunktides on viimasel ajal vastu võetud ka neid soovijaid, kelle kehv tervislik seisund või kriminaalne taust seda tegelikult teha ei lubaks, kirjutab USA ajakirjandus.
«Ei ole võimalik teha seda, mida meilt palutakse, selle inimeste hulgaga, kes meil on,» kommenteeris üks maavägede juhte Nelson Ford hiljutises intervjuus ajakirjale USA News & World Report. Peagi peaks näiteks USA kontingent Afganistanis suurenema 30 000 inimese võrra.
Keeleoskus on tähtis
Veidi on inimestepõuda leevendanud viimasel poolaastal lakke tõusnud tööpuudus, probleemiks on aga näiteks uute sõdurite haridustase, kirjutas New York Times.
Armee värbajad loodavad lisaks inimeste lisandumisele, et eri kultuuridest pärit teenistujad oskavad võõrkeeli, mida pidevalt välismaal viibivad sõdurid väga ajavad. «USA sõjavägi on paljudes eri riikides, kus kultuurierinevusi teadvustada on äärmiselt oluline,» kommenteeris üks uue värbamisprogrammi juhte kindralleitnant Benjamin C. Freakly New York Timesile.
Freakly loodab, et sõjavägi saab just parima osa sisserändajatest – keeleoskajad ja haritud inimesed. Eriti on sõjaväel tarvis näiteks arstiharidusega inimesi.
Alustatakse vaikselt
Uue programmi algus on tagasihoidlik: esimesel aastal võetakse uue korra alusel vastu vaid 1000 uut liiget peamiselt maavägedesse. Katseprojekti korras loodetakse sõjaväe ridadesse värvata neid, kes oskavad üht tähtsaks kuulutatud 35 keelest: näiteks araabia, hiina, hindi, kurdi, nepali, puštu, vene ja tamili.
Kui projekt osutub edukaks, laiendatakse seda ka teistesse väeliikidesse. Maavägede jaoks võiks projekti õnnestumine tähendada, et ajutise loaga liitujaid saab olema üks kuuest vabatahtlikust, kokku 14 000 aastas.
Praegu liitub USA relvajõududega aastas umbes 8000 rohelise kaardi omanikku, kogu sõjaväes teenib umbkaudu 29 000 välismaal sündinud inimest.
Peamiseks peibutiseks on sisserännanutele kiire kodakondsuse saamine – 2002. aastal vastu võetud otsuse põhjal saavad sõjaväes teenivad sisserändajad kodakondsustaotluse esitada esimesel aktiivse teenistuse päeval.
Ainult tsiviilkorras kodakondsuse soovijaid ootab aga ees tõsine bürokraatlik katsumus, mis võib kesta aastaid ja nõuab raha.
Illegaalseid immigrante sõjavägi endiselt vastu ei võta.
USA relvajõud
• Eelmise aasta suvel oli USA sõjajõudude aktiivses teenistuses peaaegu 1,5 miljonit inimest, lisaks veel üle 800 000 reservisti.
• USAs on kutseline armee, sõjajõududel on baasid umbes 40 välisriigis, suurimad väekontingendid asuvad näiteks Iraagis, Saksamaal.
• Kui Iraagist soovib president Obama väed välja tuua, siis Afganistani konflikt võib kesta veel väga kaua ning vajab lisajõudusid.