Ehkki uuest aastast hakkasid kehtimad suuremad rahatrahvid mitmete liiklusrikkumiste eest, tõi liikluskultuuri paranemine kaasa hoopis kogu trahvisumma vähenemise.
Karmimad liiklustrahvid ei toonud riigi kukrusse suuremat summat
20. veebruar 2009, 13:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiklusväärtegude eest määrati jaanuaris rahatrahve kogusummas 23,6 miljonit krooni, mis on võrreldes 2008. aasta jaanuariga 15 protsenti vähem.
Kõige rohkem ehk 7,7 miljonit krooni määrati trahve joobes juhtimise eest.
Kiiruse ületamine moodustas kogusummast 4 miljonit, juhtimisõiguseta juhtimine 3,9 miljonit.
Suuremad trahvisummad taltsutasid liiklushuligaane?
Nii juhtimisõiguseta juhtimise, joobes juhtimise kui ka kiiruse ületamisel kuni 20 km/h eest on keskmine trahvisumma tõusnud, kuid trahviotsuseid on võrreldes möödunud aasta jaanuariga vähem.
Kiiruse ületamiste eest määratud trahvisumma oli möödunud aasta jaanuariga võrreldes 31 protsenti väiksem.
Politseidirektor Tarmo Miilitsa sõnul on politsei prioriteetideks sellised tõsised rikkumised nagu joobes juhtimine, kiiruse ületamine, juhtimisõiguseta sõitmine ja turvavarustuse mittekasutamine.
«Suuname oma jõud eelkõige nende rikkumiste avastamisele – nii säästame elusid,» ütles Miilits.
Liiklusväärtegude eest määrati jaanuaris aresti 119 juhul, mis on 17 protsenti rohkem kui eelneval aastal samal ajal. Kokku määrati 851 arestipäeva, keskmiselt kestis arest seitse päeva.
Suurem osa arestidest määrati sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest.
Tarmo Miilitsa sõnul on arestide arv tõusnud, sest politsei on viinud rohkem rikkujaid kohtu ette aresti määramiseks, kuna rahatrahvid pole pannud inimesi oma rikkumiste üle tõsiselt mõtlema.
Karmimad karistused tavaliiklejat ei kimbuta
Sõiduki juhtimisõigus peatati jaanuaris 700 juhul, mis on 28 protsenti vähem kui mullu. Keskmiselt peatati juhtimisõigus neljaks kuuks, mullu jaanuaris kolmeks kuuks.
Möödunud aasta lõpus kehtima hakanud seadusemuudatuse kohaselt kolmekordistus maksimaalne trahvisumma, mida sai määrata sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h.
Sõidukiiruse ületamise eest 21–40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 6000 krooni (enne kuni 3000 krooni) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
Sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ehk 12 000 krooni nagu varemgi. Karmimaks muutus aga karistuse osa, mille kohaselt võib senise kuue kuu asemel juhtimisõguse ära võtta kuni aastaks. Samuti võib kihutajaid karistada auto arestimisega.
Politseiameti ülemkomissar Margus Kotter kinnitas ka seadusemuudatuse kehtima hakkamisel, et seni korralikult liigelnud ja tulevikus näiteks inimliku eksimuse tõttu eeskirja rikkunud juhid ei pea märkimisväärselt suurenenud trahve kartma.
«Uued trahvimäärad annavad meile küll võimaluse teha rohkem trahve, kuid tavalise inimese puhul arvestatakse endiselt ennekõike ikka tema varasemat liikluskuulekust, toimunud liiklusrikkumist ja kahetsust,» rääkis Kotter.