Kuigi riik plaanib lähiaastatel keskkooliosa põhikoolist lahku lüüa, eelistas mullu enamik 7-aastaste laste vanemaid gümnaasiumiosaga kooli.
Enamik vanemaid eelistab koolivalikul keskkoole
25. veebruar 2009, 13:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lapsevanemad tahavad lapse 12 aastat tulevikku kohe ühe valikuga ära kindlustada, et poleks vahepeal mingit koolivahetust, läks esimesse klassi ja väljub 12 kevadel,» rääkis üle-eestilise uuringu «Koolivalikut mõjutavad tegurid» üks autoritest Mati Salundi Postimees.ee'le.
Tema sõnul soovib kolmest lapsevanemast kaks, et laps läheks esimesse klassi koolis, kus on ka vanem kooliaste.
Salundi arvates on osa lapsevanemaid ilmselt tehtud suhteliselt tundlikuks väikekoolide sulgemise pärast. «Seetõttu viiaksegi laps oma kodukoolist kaugemale kooli, mille püsimine on märksa kindlam,» pakkus ta välja veel ühe võimaluse.
Koolivalikut uurides selgus, et kooli tüübi valik sõltub ka vanema haridustasemest. Põhiharidusega vanemad eelistasid pigem väiksemat põhikooli, samas kui kõrgharidusega vanemad soovisid lapse panna suurde keskkooli.
Koolivalik sõltub elukohast
Uuringust selgus ka, et oma lapsele esimese kooli valimise kriteeriumid sõltuvad paljuski pere elukohast.
Maapiirkondade jaoks on päris kindlasti esmaseks kriteeriumiks kooli lähedus kodule, mis tagab lapse koolipäeva normaalse pikkuse ja turvalise teekonna kooli ja kodu vahel. Samuti on maapiirkondade vanemate jaoks olulised huvitegevuste võimaluse olemasolu ja sõbralik koolikeskkond.
Linnas elavad vanemad jagunevad oma eelistustelt nendeks, kes samuti hindavad kooli lähedust kodule või ka mingeid logistilisi kriteeriume, näiteks sama teekond huvikooli, vanemate töökoha lähedus, sobiv linnatransport.
Teiste vanemate jaoks on oluline kooli maine või selle eeldatav kõrge tase. Viimane valikukriteerium on iseloomulik Tallinna ja Tartu peredele, kuna neis linnades on võimalik süvaõpe alates kooli algklassidest.
Näiteks Tallinnas pidas süvaõppe võimalust oluliseks kaks kolmandikku vanematest, kellest ligi 35 protsendi arvates mõjutas see koolivalikut väga oluliselt.
Need vanemad peavad normaalseks ka esimesse klassi astumist konkursside alusel ja koolide pingeridade koostamist.
Koolikatseid peetakse normaalseks
Salundi sõnul oli uuringu tegijate jaoks üheks suuremaks üllatuseks just see, et paljud vanemad peavad tänapäeval katseid esimesse klassi normaalseteks.
Katsete vajalikkust põhjendatakse sellega, et kõik lapsed ei pääse soovitud kooli, mille taset peetakse paremaks, ning mingi n-ö sõel tuleb vahele panna.
«Me kipume oma väiksed lapsi enne kooli ette õpetama ja siis me tahaksime ka seda tulemust kätte saada. «Õppis lugema ja kirjutama, võõrkeelt ka, siis peab ta seda ka tõestama,» pakkus ta välja teise põhjuse.
Teise üllatusena tõi Salundi välja, et koolivalikul ei ole enamiku perede jaoks olulised pere traditsioonid. Vaid iga kümnes pere peab traditsioone oluliseks, samas 70 protsendi jaoks ei olnud see oluline.
Mullu kevadel tehtud uuringus osales 2166 inimest üle Eesti, kelle laps astus esimesse klassi eelmisel aastal.