/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
Hirmutav majanduslangus, tööpuudus ja hullemad riskistsenaariumid kui üheski naaberriigis. See peaks kirjeldama Läti elu, kuid ometi ei kavatse seal tegutsevad Eesti firmad
pille kotti panna.
Eestlased loodavad Läti kriisist võitjana väljuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastupidi, paljud neist näevad oma tulevikku Lätis vägagi helgelt. Nii tegutseb seal suurte plaanidega Eesti Energia, Tallinna Kaubamaja kontsern ja paljud teised.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ekspordidivisjoni direktor Allar Korjas märkis, et meie ettevõtjad hindavad olukorda Lätis enda jaoks praegu üsna positiivselt.
«Olen viimastel kuudel suhelnud paljude klientidega, kes on Läti turul aktiivsed ja selle põhjal võib öelda, et vaatamata majanduse keerulisele olukorrale on suuremates raskustes Läti kohalikud ettevõtjad,» tõdes Korjas.
Nii püüavad eestlased Korjase sõnul kasutada majanduskriisi hoopis oma turuosa suurendamiseks.
«Näiteks mitmel toiduainete tootjal, kelle klientideks on suured jaeketid, oli müük aastalõpu seisuga plaanitust suurem ning majanduslanguse mõjud ja maksehäired endast tunda ei andnud,» nentis Korjas.
Kuid Läti on ka EASist ekspordi turundustoetuste taotlejate hulgas populaarne – viimase aasta jooksul on ühe sihtturuna Lätit maininud 140 ettevõtjast ligi kolmandik.
Ehkki Läti on kiviga visata ja meiega paljuski sarnane, on Eesti firmad märkinud, et turule pääsemine on vaevaline. Lätlased võivad sõbrad olla, kuid kohalike firmadega tuleb agaralt võidelda. Kes koha välja võidelnud, sel on edaspidi juba lihtsam ning seda ka raskemal ajal.
Näiteks tunnustas Läti ajaleht Diena üle-eelmisel aastal Eesti Energia tütarettevõtet E. Energy, mis on esimene Läti elektriturul, kes julgeb konkureerida kohaliku monopoli Latvenergoga.
Mida peab ettevõtja aga raskel ajal ette võtma, et äri püsiks?
E. Energy tegevdirektori Aivar Tihase sõnul tuleb äripartnereid väga hoolikalt valida ja tulevikuprognoosides olla realistlik.
«Eesti Energia on Läti ja Leedu turul pikaajaliste plaanidega, me näeme Baltimaid elektrienergia müügiks kui oma koduturgu. Kuigi kriisi ajal on kahtlemata raske kasumlikult töötada, oleme kindlad, et väljume sellest perioodist tugevaima energiaettevõttena Baltimaades,» nentis Tihane.
Tihane tõdes, et ettevõtted tegutsevad Lätis kokkuhoiurežiimil ehk nagu Eestiski. «Investeeringute peatamine ja töötajate koondamine on väga raske teema, sest võib aidata lühikeses perspektiivis ellu jääda, kuid arenguplaanid võivad tõsiselt kannatada,» märkis Tihane.
Tema sõnul näitab kogemus, et raskeim on ettevõtetel, mille äri põhineb vähese lisandväärtusega toodangu ekspordil kes peavad arvestama maailma turuhindade kukkumisega ja nõudluse langusega.
«Samas iga kriis on ka võimalus ja praegu võib olla ideaalne aeg eestlastel näiteks oma töötava ärimudeli laiendamiseks naabermaale minimaalsete investeeringutega,» arutles Tihane.
Kaubamaja kontserni kuuluva A-Selveri juhatuse liige Andres Heinver tõdes, et olukord on Lätis tõesti teistsugune, kui veel mõni aasta tagasi osati oodata. Seda näitab kas või see, et varem kavandatud viieteistkümne kaupluse asemel piirdub Selver kaheksa kaupluse avamisega.
«Sellel aastal avame siiski kuus kauplust. Äri ju ära ei lõpe. Praegu on Lätis väga heitlik aeg, aga see läheb kindlasti mööda,» märkis Heinver.
Langusest tulenev peamine muutus on see, et laienetakse rahulikumalt ja samm-sammult. «Siiski usume, et süüa on inimestel ikka vaja ja Selveril on pakkuda ka lätlastele huvitavat ja soodsat kaubavalikut. Äris on kõige tähtsam edasipüüdlikkus. Selles mõttes jätkame samas vaimus, sest ellu jäävad tugevad ja osavad,» nentis Heinver.
Viimastel aastatel ongi suurenenud Lätis enim Rootsist ja Eestist tulnud välisinvesteeringud. Siiski ka suurem osa Eesti investeeringuid Lätti tuleb just osaliselt rootslaste omanduses olevate ettevõtete kaudu, mis haaravad omakorda ligi 30 protsenti Läti turust. Seega võib öelda, et kaudselt on Rootsi investeeringute osakaal isegi suurem, kuigi esmapilgul võib seda pidada Eesti investeeringuteks.
Läti investeeringute ja arenguagentuuri andmeil tegutseb Lätis ligikaudu 650 Rootsi osalusega ettevõtet, millest neli asuvad nimekirjas 15 kõige tähtsama ettevõtte hulgas.
Kui mõned aastad tagasi meelitasid Rootsi ettevõtteid Lätti just madalad palgad, siis nüüd on paljud neist oma pilgud pööranud India ja Hiina poole. Madal konjunktuur ja finantskriis annab Lätti alles jäänud Rootsi ettevõtetele raske koorma, mida üritatakse kergendada.
Eelmisel aastal ehitas masinaosade valmistaja LEAX uue vabriku Rezeknesse, mis asub Venemaa piiri lähedal. See on vabakaubanduspiirkond, kus on suur tööjõupuudus. Ettevõtetele muudavad selle atraktiivseks aga madalamad maksud selles piirkonnas. Kuid näiteks Tele2 juht ütles Rootsi meediale, et nad ei ole siiani tundnud erilist majanduslanguse mõju Läti turul. Põhjuseks see, et kommunikatsiooniteenused ei ole samal määral mõjutatavad kui muu tegevus ja tooted.
Danske panga vanemanalüütik Violeta Klyviene tõdes, et langus on Lätis üleüldine. «Siiski mõned sektorid, mis on enam seotud sisemaise nõudlusega, on suurema riskiga. Näiteks kinnisvarasektor, ehitus, kaubandus, transport, mööbli (puidu)äri jne,» loetles analüütik.
Suhteliselt paremas olukorras on Klyviene sõnul ekspordile orienteeritud ettevõtted, sama on ka Eestis. Tööstust mõjutab aga negatiivselt nii välis- kui sisenõudluse kahanemine. «Kuid kõige olulisem on tabada Euroopa nõudluse taastumise aega, et suurendada konjunktuurseimate kaupade eksporti,» märkis Klyviene.
Analüütikud usuvad, et euroala majandus võib taastuda juba 2010. aasta algul, kuid sisenõudluse taastumise aega on raske ette näha. Mida peaks Läti riik tegema, et hullemat stsenaariumi vältida? Siin võiks aidata näiteks kiirelt rakendatav stimuleerimispakett.
«Tegelikult ma nõustun Läti keskpanga juhi Ilmars Rimsevicsi soovitusega käivitada nn nõukogude stiilis elamute renoveerimisprogramm, mille eesmärgiks on toetada ehitust ja vähendada sõltuvust energiasektori impordist,» märkis Klyviene.
Pärast Leedu tuumaelektrijaama sulgemist kasvab Läti sõltuvus Vene energiaimpordist dramaatiliselt. Fookus peaks aga olema «renoveerimisplaani» õigel ajastamisel. Kuid Klyviene hinnangul on majanduse taastumine ja selle kiirus seotud väga palju välisnõudlusega. Seega, välismajanduse areng on üks peamine faktor, mis võiks suuremast langusest päästa. «Mina isiklikult ei usu taastumist enne 2011. aastat,» märkis Klyviene.