Maakohad otsivad õmblejaid, elektrikuid ja talutöölisi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaal Tootsis päästeveste õmbleva Betamar OÜ juhataja Endel Tamm oleks valmis kohe kolm kuni neli         õmblejat tööle võtma, kuid ukse taga laiutab tühjus.
Pärnumaal Tootsis päästeveste õmbleva Betamar OÜ juhataja Endel Tamm oleks valmis kohe kolm kuni neli õmblejat tööle võtma, kuid ukse taga laiutab tühjus. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Igas kuus saab Eesti töötute armee juurde tuhatkond inimest, ent ometi on tööturuametis üleval töökuulutusi, mille jaoks pole siiani sobivat inimest leitud.




Pärnumaal Tootsis päästeveste õmbleva Betamar OÜ juhataja Endel Tamm lausa ohkas küsimuse peale, kuidas firmal õmblejate otsingul läheb. «Väga halvasti,» ütles ta. «Asume Pärnust mitukümmend kilomeetrit eemal ja inimesed ei taha siia tööle tulla.»

Tamm on proovinud igasuguse ettevalmistusega ja erinevas vanuses inimesi tööle võtta. «Aga kui ta on aeglane, ei teeni ta oma tasu välja,» rääkis Tamm. Õmblejad saavad palka tükitöö pealt ja kui vilumus puudub, ei teeni õmbleja teinekord miinimumpalkagi välja.

Meelitusest jääb väheks


Praegu oleks Tammel firmasse vaja kolme või nelja õmblejat. «Võiks ju nii olla, et ukse taga ootab järjekorras 120 inimest ja nende hulgast saaks sobivad välja valida,» rääkis juhataja. «Aga mida ei ole, seda ei ole.»

Et kiired ja osavad õmblejad Tootsi tööle tuleks, selleks on Tamm mitmed meelitusnipid kasutusele võtnud.

«Tootsis on odavad korterid, samuti oleme nõus heale töötajale sõidukulud hüvitama,» avaldas ta.

Õmblejaameti vastu on inimesed huvi tundnud kõikjal Eestis, ent määravaks saab lõpuks ikkagi töökoha asukoht. «Inimesed ei ole nõus praegu elukohta vahetama, eks nad loodavad, et leiavad midagi kodule lähemal,» rääkis Tamm.

Pidevalt vajavad õmblejaid ka Valga- ja Läänemaa. «Ega see, kes Tallinna läheb, enam tagasi tule,» nentis Läänemaa tööturuameti juhataja Jüri Kivitikk. Õmblejaid oleks, aga mõlemas maakonnas on puudu just oskustega õmblejatest. 

Kvalifitseeritud tööjõudu napib ka mujal Eestis. Näiteks Järvamaal otsitakse juba suve algusest keemikut, Lääne-Virumaal aga alates detsembrist farmi juhatajat. Kuigi palgast tööandjad Lääne-Virumaa tööturuameti juhataja Inna Eriku sõnul avalikult ei räägi, pakutakse farmi juhatajale nii ametiautot kui ka elamispinda. Inimeselt nõutakse aga loomakasvatusalast kogemust, mida on vähestel.

Viimasel ajal jäävad Eriku sõnul tolmu koguma ka baaridaami ja ettekandja töökuulutused. «Liigub kumu, et tööandja pole väga usaldusväärne,» selgitas ta. Väikesed toitlustusasutused pakuvad vähe palka, aga samal ajal peab inimene kõike tegema – toitu ette kandma, nõusid pesema ja koristama. «Sealt on ära tulnud inimesi, kes ei ole piisavalt väledad,» lisas Erik.

Paremini lähevad Lääne-Virumaal kaubaks näiteks koristajate töökohad, sest seal pole vaja spetsiaalset väljaõpet.

Laudatöölisi vajatakse Jõgevamaal, näiteks lüpsjat. «Isegi kui palk on motiveeriv, siis inimesed ikka ei lähe sinna,» rääkis Jõgevamaa tööturuameti juhataja Liina Võsaste.

Ehitajad talitajaks


Samuti on oktoobrist Jõgevamaal tööturuametis pakkumisel talitaja töökoht. Oma nime avaldamisest keeldunud tööandja rääkis, et talitajaks on ennast pakkumas käinud peamiselt ehitustöölised. Nemad aga ei pidavat farmitööl vastu, ja meestel, kes seni ainult küprokit paigaldanud, ei ole ka piisavat talutöökogemust.

Kuna inimesed on teadlikud praegusest majanduslikust olukorrast, otsitakse Tartumaal juba viimane kuu aega tikutulega taga kinnisvara maaklerit ja müügiesindajaid. «Inimesed ei julge praegu riskida, sest seal makstakse tulemuspalka,» selgitas Tartumaa tööturuameti juhataja Aino Haller.

Valgamaal olid kolm kuud üleval töökuulutused müügijuhtidele. Töötajaid oli raske leida, sest firma tegeleb Kirby tolmuimejate müügiga. See tähendab, et inimesel tuleks käia ukselt uksele kallist kodutehnikat müümas. Valgamaa tööturuameti juhataja Merike Metsavase sõnul ei sobi esiteks kõik inimesed müügitööd tegema ja teiseks on inimesed teadlikud, et praegu on sellist kaupa müüa üpris keeruline.

«Üleeile tuli krohvijale tööpakkumine, eilseks oli ametikoht läinud,» rääkis Pärnumaa tööturuameti konsultant Helsi Jürimäe töökohtadest, mis lähevad kui soojad saiad. Samuti oli tööd kojamehele ja nädalaga oli see koht läinud.

Elektrikute põud


Koristajate, müüjate ja klienditeenindajate ametikohad saavadki ruttu täidetud, ent lisaks õmblejatele ja lüpsjatele ootavad paljud maakonnad tööle ka elektrikuid.

Näiteks on hädas Tartumaa, kus elektriku töökoht juba nädalaid inimest ootab.
Ka Võru- ja Põlvamaa otsivad elektrikuid, seda alates 20. jaanuarist. «Olgu, elektrikuid ei ole, aga maniküürijaid ja küünetehnikuid peaks ikka olema,» ütles maakondade tööturuameti juhataja Jaan Veeroos. Ta lisas, et ometi on ka need töökohad millegipärast täitmata.

Viljandimaal lähevad kõik töökohad üldiselt kähku kaubaks. «Selge on see, et kauem ripuvad üleval kuulutused, kus on vaja erialaoskusi või palk on väike,» rääkis tööturuameti juhataja Peep Raju. Ometi otsib ka Viljandimaa oma ühte teraviljakuivatisse elektrikut.
--------------------------------------------------


Miks on nii palju vabu töökohti, kuigi töötute armee aina kasvab?

Tiina Ormisson, tööturuameti peadirektor:
Arvan, et see näitab inimeste suhtumist. Lugesin alles hiljuti, kus naine ütles, et ta võiks kas või lüpsjaks minna. Kui talle aga seda võimalust pakuti, siis ta ikkagi ei tahtnud. Alati ei peagi kõiki pakutavaid töökohti vastu võtma. Samas jälle tekib küsimus, kui väga inimene tööd teha tahab.

On ka inimesi, kes arvavad, et sotsiaaltoetustest on küll. Ent kindlasti ei ole see valdav ja üldistusi ma ei tee. Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi. Ikkagi usun ja olen veendunud, et inimesed  tahavad tööd leida.

Eesti on piisavalt väike töötamaks igal pool. Kui näiteks Järvamaal vajatakse keemikut ja seal sellist inimest ei ole, siis võiks keemiku eriala inimene mõelda sinna tööle minekust. Õige on inimesel lähtuda oma võimalustest. Käiakse ju Ida-Virumaaltki Tallinna tööle. Igal juhul on inimesel õigem käia kaugemal tööl, kui olla pikalt ilma tööta. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles