Kulinaariaajakirja Köök talve 2008/2009 numbrist leiab artikli Korea köögist, selle autor lubab endale solvavaid väljendeid venelaste aadressil.
Toiduajakiri Köök solvas venelasi
3. märts 2009, 16:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli autor on Martin Hanson, kes töötab ajakirjas Köök veinitoimetajana ja on kõnealuse meestenumbri toimetaja.
«Koreal ja Eestil on äärmiselt palju ühist. Mõttemaailmad erinevad nagu jaaniuss ja Saturn, kuid saatus ning keskkond on sarnased. Kui Eesti sattus NSVLi karmi käsundusse ning viibis selles moraalitus enesepiinas rohkem kui 50 aastat, siis Koread anastas Jaapan, kes peksis, vägistas ja tappis kunagi võimsaid ning julgeid korealasi. Lisaks sellele puudub oriendi rahval ka absoluutselt vähimgi usaldus ja austus jaapanlaste vastu. Neil on isegi sarnane nali pilusilmsete saarlaste pihta kui meil tiblade kohta. Ehki siis: «Milline venelane on parim venelane? - Surnud venelane!», » kirjutab Hanson.
Oma kommentaaris Postimees.ee'le ütles Hanson, et ei tahtnud mingil juhul õhutada vaenu või solvata venelasi.
«Ma tunnistan, et see väide võib olla haavav. Kuid ma kinnitan, et solvang polnud minu motiiviks. Sugugi mitte. Paljud minu head tuttavad on venelased ja ma austan neid nagu ka kõiki teisi inimesi,» ütles Hanson.
Oma sõnul püüdis ta tõmmata ajaloolisi paralleele Korea ja Eesti vahele, tuginedes sellele, et mõlemad maad elasid eelmise sajandi keskel üle okupatsiooni.
«Tahtsin näidata, et kaks riiki ja nende ajalugu võivad olla sarnased ka siis, kui nad asuvad planeedi erinevates piirkondades,» selgitas ta.
«Antud fraasi kasutasin ma ainult selle sarnasuse illustreerimiseks. Ma ei tahtnud kedagi vihale ajada, haavata ega alavääristada. Ajakirjas Köök ilmunud artikkel räägib Koreast kui riigist ja igasugused seosed ksenofoobiaga on välistatud,» rääkis ta.
Ajakirjanik tunnistab, et kasutab oma kirjutistes sageli karme ja isegi vulgaarseid väljendeid, sest tekst peab olema lopsakas. Antud juhul see loodetud efekti ei andnud, rääkis ta.
Hanson rääkis Postimees.ee'le, et kavatseb ajakirja venelastest lugejate ees vabandust paluda.
«Tahan rõhutada, et seda väljendit ei rebitaks kontekstist välja, milleks on jutustus ühest maast, selle rahvast, ajaloost ja saatusest. See pole toimetuse seisukoht ega ka mitte minu seisukoht meie vahekorrast kaasmaalaste ja naabritega,» rääkis ta.
Postimees.ee'l ei õnnestunud ajakirja Köök peatoimetaja Ene Kaasikuga täna ennelõunal telefoni teel ühendust saada.
Rahvastikuminister Urve Palo ütles Postimees.ee'le, et ajakirjas avaldatud passaaž on nii totter ja kohatu, et seda on keeruline täiesti tõsiselt kommenteerida.
Palo sõnas, et mõistab täiesti meie riigis elavate venelaste nördimust ning lisas, et kui loo autor püüdis nalja teha, siis tuleb tunnistada, et see oli äärmiselt ebaõnnestunud.
Minister Palo väitel tuleks ajakirja toimetuselt nõuda põhjalikumat selgitust. Ta väljendas äärmist kurbust, et autori väide üldse ajakirjas avaldati.
Meediaeetikaekspert Tarmu Tammerk ütles Postimees.ee'le ilmunut kommenteerides, et see on ajakirja toimetuse halva maitse demonstratsioon.
«Kui ajakirjanik lugu tehes hoogu satub, peaks toimetaja loo kriitilise pilguga üle vaatama ja loo fookust rikkuva materjali eemaldama. Oli ju eeldada, et selline lõik võib inimesi
solvata ja artikli põhiteema hoopis varju jätta,» nentis Tammerk.
Samas soovitas meediaekspert selle anekdoodi trükkimisele kulinaariaartiklis mitte omistada liigset tähelepanu. Tammerk oleks oma sõnul hinnangus karmim, kui sellised laused ilmuksid näiteks ühiskondlik-poliitilises trükises.
«On ju teada, et folklooris eksisteerib hulgaliselt erinevate rahvuste stereotüüpsele
kujutamisele suunatud anekdoote, mis on tihti väga musta huumori võtmes. Seetõttu arvan, et venelased ei peaks end sellest sobimatust passaažist häirida laskma.»
Politsei ilmunus seaduserikkumist ei näe. Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Aleksandra Šljušenkova selgitas, et karistusseadustiku paragrahv, mis käsitleb rahvusliku vaenu õhutamist, eeldab reaalse ohu olemasolu kellegi elu või tervisele.
«Loo autori ütlused on kõigest selle inimese arvamus ja see ei kujuta endast avalikku üleskutset vaenule, vägivallale ega diskrimineerimisele rahvuslikel motiividel,» teatas ta.