Eesti veebilehti ründas Vene duumasaadiku abiline

Oliver Tiks
, reporter / toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sergei Markov vastuvõtul USA saatkonnas.
Sergei Markov vastuvõtul USA saatkonnas. Foto: ITAR-TASS / Scanpix

Vene Föderatsiooni riigiduuma saadik ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarsesse Assambleesse lähetatud delegatsiooni liige väitis avalikult, et pea kahe aasta eest Eesti veebilehtede vastu toime pandud DDoS-rünnakuid korraldas üks tema abiline, kelle nime ta siiski avalikustada ei tahtnud.


Ehho Moskvõ raadiojaama portaali riputatud

blogis

Ühtse Venemaa võimuparteisse kuuluva Sergei Markovi skandaalsest ülestunnistusest kirjutanud Nargiz Assadova kuulis seda enda sõnul mõne päeva eest toimunud infotehnoloogiaalase videokonverentsi ajal.

Nimelt küsis naisajakirjanik moodsate infosõdade tehnoloogiaid käsitleva foorumi käigus ameeriklasest IT-eksperdilt James Lewiselt muu hulgas, et miks sealses meedias süüdistatakse alati Venemaad küberrünnakutes teiste riikide valitsussaitidele.

Lewis tegi selle peale nalja, märkides vastuseks, et Washingtonis süüdistatakse alati kõiges Hiinat ja Venemaad, ning tunnistas seejuures, et selliste rünnakute päritolu on väga raske tõestada. Samas arvas ta, et Eesti võimudel oli siiski ilmselt põhjust pidada ründajateks venelasi.

USA eksperdi jutu järel sekkuski Markov oma ootamatu avaldusega: «Eesti rünnakute teemal... rahunege, need rünnakud tegi minu abiline. Ma ei ütle tema nime, sest tal võivad siis tekkida probleemid viisa saamisega.»

Markovi sõnul toimus see «puhtalt juhuslikult», kui tema abiline oli ühes «tunnustamata vabariikidest» ja tähistas 9. mai võidupäeva. «Eesti valitsus oli täiesti häbematuks läinud natside toetamisega... ning nad istusid ja rääkisid, et on vaja midagi halba teha neile fašistidele. No ja otsustasid minna sisse... ja blokeerisid selle,» kirjeldas saadik.

«Mitte mingi käsu peale seda ei tehtud. Ka siis isegi, kui nad seda tegid, ei teadnud nad, mida edasi teha. Pühad olid ja nad ei saanud kellelegi helistada. Helistasid siis mulle ja rääkisid: Sergei Aleksandrovits, mis nüüd teha? Me siin blokeerisime Eesti saidid, aga ei tea, mida nüüd teha! Ma ütlesin: no mis? Teatame sellest infoagentuuridele, et teataks.»

Markov tegi sellest järelduse, et kahe aasta tagused küberrünnakud Eesti internetilehtedele olid «puhtalt kodanike üldsuse reaktsiooniks» ja «seda saab olema üha rohkem ja rohkem». ENPA liikme avaldus vapustas aga Assadova sõnul ameeriklasi hingepõhjani, sest läänes on viimastel aastatel karmistatud võitlust küberkuritegevusega.

Markovi skandaalset paljastust, mille tõsiseltvõetavus on siiski kahtluse all, vahendasid ka teemakohased portaalid webplanet.ru ja securitylab.ru. Nendel külgedel suhtutakse duumasaadiku juttu siiski võrdlemisi skeptiliselt ning seda peetakse lihtlabaseks hooplemiseks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles