Eesti rahvas elab praegu kauem kui kunagi varem, ent ometi jääme rahvatervise näitajate poolest arenenud riikidest maha 20 aastat, tõi välja «Eesti inimarengu aruanne 2008».
Eesti on eluea poolest arenenud riikidest 20 aastat maas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldiselt on Eesti rahvastiku tervis viimastel aastatel paranenud. Keskmine eluiga kasvas viimase 17 aasta jooksul meestel ligi kolme ja naistel nelja aasta võrra, tõi täna Kumus aruande tutvustusel välja üks koostajatest, Poliitikauuringute keskuse Praxise juht Ain Aaviksoo.
Ka noorte tervis on praegu Eestis üldiselt parem kui kunagi varem. Samas tõi Aaviksoo välja, et on mitmeid põhjusi muretsemiseks: suurenev vaimne pinge, varane suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, puudulik füüsiline aktiivsus ja ohtlike nakkushaiguste levik.
Eestis tõuseb jätkuvalt kiiremini naiste keskmine eluiga. Mehed elavad naistest 11 aastat vähem: oodatav eluiga sünnihetkel on meestel 67,3 ja naistel 78,3 aastat.
Samas ei ole pilt sugugi nii roosiline, kui võrrelda Eestit Euroopa teiste arenenud riikidega. Kui naiste puhul oleme eluea pikkuse osas jõudnud arenenud Euroopa riikides 1985. aastal valitsenud tasemeni, siis meeste puhul 1989. aasta jõnksuni, tõi Aaviksoo välja. «Me oleme püüelnud nende poole ja mõõtnud seda majandusega, olles ise uhked tulemuste üle, kuid eluea poolest jääme arenenud riikidest oma seisundiga 20 aastat maha.»
Praeguste arengute jätkudes jõuame arenenud riikide tänasele tasemele 2035. aastaks. Samas jätkavad ka teised riigid arenemist.
Aaviksoo märkis rahvastiku eluea lühidusest rääkides, et tõenäoliselt mängib väga suurt rolli inimese vähene väärtustamine Eestis. «Inimese tasemel enesehävitajalik käitumine, ühiskonna puhul teistega arvestamise nõrkuseks kuulutamine ning üksikisikute tragöödiate statistikaks taandamine.»
Uuringu koostajad märgivad, et Eesti elanike madala keskmise eluea põhjusi võib otsida nii meie ajaloost kui kliimast, võib-olla isegi geneetikast. Samas kinnitab põhjanaabrite näide, et riigi sihikindel poliitika elustiili kujundamisel ja tervisliku elu väärtustamisel suudab selle näitaja taset märgatavalt parandada.
Mitmed uuringud on kinnitanud, et rahvastiku hea tervis ei ole vaid majanduskasvu loomulik saavutus, vaid et ka rahvastiku tervis mõjutab omakorda majanduslikku arengut, konkurentsivõimet ja tootlikkust.
«Kaotatud aastate tõttu jääb kasutamata põhjendamatult suur osa ühiskonna arengupotentsiaalist,» kinnitas Aaviksoo.
Sünnimomendil ennustatava 52 tervelt elatud eluaasta poolest on Eesti võrreldes teiste Euroopa riikidega ühel viimastest kohtadest.