Looduskaamerad said möödunud laupäeval täiendust hüljeste ja merikotkaste näol. Eesti loomade-lindude vastu tuntakse suurt huvi ka välismaal.
Hülgekaamera võitis kiiresti vaatajaid
10. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui kaameraid on olnud linnupesadest ja metsast, siis miks mitte ka mere äärest,» tõi hüljeste veebikaamerat vahendava Looduskalendri kodulehe toimetaja Gennadi Skromnov välja põhjuse, miks valiti just Vilsandi rahvuspargi hallhülged järgmisteks loomadeks.
Skromnov on veendunud, et hülgekaameraid on ka mujal maailmas üles pandud või seda katsetatud, ent põhiliselt teaduslikul otstarbel.
Kaamera annab võimaluse näha loomi nende loomulikus olekus. «Seal on näha, kui tihti emad poegi imetavad, kui pikalt see käib, ja loomade üldist käitumist saab jälgida täiesti omaette, rahulikus keskkonnas,» rääkis Skromnov.
Kaks päeva laitmatult töötanud veebikaamera jäi eile tundideks kättesaamatuks. Laupäeval juba esimese poole tunniga 700 vaatajat kogunud kaamerapildi kadumise põhjus ei peitunud ülekoormuses, vaid mandril olevas arvutis.
Päevas külastatakse kaameraid rohkem kui 60 riigist. Laias laastus on 40 protsenti huvilisi Eestist ja 60 protsenti välismaalt. Enim on välismaiseid külastajaid Tšehhist, järgnevad Läti, Saksamaa, Soome, Hispaania ja Venemaa.
Looduskaamerad
• Looduskalender.ee-st saab praegu jälgida hülgekaamerat, metsakaamerat, merikotkakaamerat ja toidumajakaamerat.
• Samast kohast näeb Eesti Ornitoloogiaühingu kakukaamerat ja Portugali kurekaamerat.
• Tallinna loomaaia kodulehelt saab jälgida amuuri leopardide tegevust.
Allikas: PM