Värske Heino Elleri preemia laureaat Tauno Aints on kirjutanud muusikat nii ERSO-le kui Tallinna kammerorkestrile, nii flöödile kui tšellole, nii Jazzkaarele kui ka lastesaatele «Buratino tegutseb jälle»... Loonud koori- ja filmimuusikat... Lisaks seadnud arranžeerijana lavale Veljo Tormise, RAMi ja Metsatöllu ühiskava. Praegu ühendab Pantokraatorit sümfooniaorkestriga.
Tema ääretult mitmekesise loomingu tunnuseks on erinevate asjade ühendamine, nihked ja kalded. Põnev mees.
Palju õnne preemia puhul, kas tuli seda saades pisar silma ka nagu Ksenija Baltal kergejõustikukulla puhul?
On väga suur au olla sellise preemia vääriline! Selle saamine tabas mind ootamatult ja kolleegide niisugune tunnustus teeb tõesti suurt rõõmu!
Olete nn tõsisemasse heliloomesse tulnud popmuusikast: mänginud Speculative Rock’n Roll Bandis ja Genialistides, lõpetanud enne muusikaakadeemiat ka Viljandi kultuuriakadeemia levimuusika alal. Kas praegu ei tule enam mõtet pähe, et paneks rokkbändi kokku või on see läbitud etapp?
Ma muidugi ei ole kunagi olnud ansamblijuhi tüüpi inimene ja kummagi ansambliga liitusin kui juba töötavate kollektiividega. Seetõttu ei ole minus ka ambitsiooni moodustada rokkbändi.
Muidugi, tänu nendele ansamblitele tunnen teinekord puudust sellest ühisosast ja jõust, mis peitub popmuusikas, kuid nüüdseks on bändist osa saamine asendunud koduse tööga ja leidnud väljundi rohkem seadetes. Just praegu ühendan Pantokraatorit ja sümfooniaorkestrit ning olen kohati justkui osa sellest ansamblist ja maailmast.
Olete heliloojana ääretult mitmekülgne. On te loomingus läbiv joon või lihtsalt puistate helisid eri žanrites nagu varrukast?
Erinevaid võimalusi eneseteostuseks on tõesti olnud palju. Kui läbivaid jooni otsida, siis võiks eelkõige lähtuda töö olemusest: näiteks enamik arranžeerimisprojekte on olnud seotud mingi vastuolu, väljakutse või kerge kõrvalekaldega. Näiteks Metsatöllu, RAMi ja Tormise ühendamisel vastandusid akadeemiline muusikatraditsioon ja suulistel kokkulepetel põhinev bänd.
Või näiteks Ernesaksa «Rongisõidust» uue versiooni loomine sai alguse lihtsa lastelaulu ja suurvormi vahelisest vastuolust. Tõnis Mäe ja politseiorkestri puhul oli selleks väljakutseks sobiva ja värske tasakaalu leidmine muusikalise idee ja kõlapildi vahel.
Kui otsida sisuga seotud läbivat joont loetletud tööde vahel, võiks see olla muusika meelelahutuslik olemus ning kontakt esitaja ja kuulaja vahel.
Meelelahutuslik ei tähenda kindlasti ainult midagi kergekaalulist, pigem seda, et meel lahutatakse oma igapäevasest keskkonnast, kasutades selleks helikõrgusi. Helilooja ülesanne olekski puistata esitaja ja kuulaja vahele sellises koguses sobilikke noote, et sünniks eriline kontakt.
Teie õpetajate seas olid Lepo Sumera ja Helena Tulve. Kas nad olid karmid ka? Ja milline ise õpetajana olete?
Nii Sumera kui Tulve õpetus ja tunnid kestavad minus teatud kombel edasi ning tihti just mingi loomingulise probleemi nägemine ja lahendamise mudel on nende tundidest pärit.
Mis puudutab karmust, siis arvan, et karmid ollakse pigem keskastmes, kõrgkoolis rohkem nagu kolleegid. Kuna ma ise töötan muusikahariduse keskastmes, siis distsipliin on kindlasti esmasema tähtsusega kui kollegiaalsus.
Millist muusikat kodus kuulate?
Kuna töötan suurema osa ajast helikõrgustega ja kodus, siis vabal ajal ma meelelahutuseks muusikat ei kuula. Küll kuulan muusikat alati teel olles, siis on valik Ast Zni.
Mis on praegu teoksil ja plaanis, millal seda kuulda saab?
On käsil kaks suurt tööd: «Gaudeamus 2010» muusika loomine ja maestro Eri Klasi juunikuist juubelit tähistava lavalise suurvormi «Aeg armastada» ettekande viimistlemine.
Kui «Gaudeamuse» muusika loomine on veel algstaadiumis, siis «Aeg armastada» on edasiarendus Leelo Tungla imekaunile libretole loodud kantaadist, mille lavastab suvel Birgitta festivalil Mare Tommingas.
Selle teose puhul on tegemist mitmete imeliste kokkujuhtumistega: esiteks sündis see teos tihedas ja suurepärases koostöös dirigent Mihhail Gertsiga.
Teiseks, sel suvel esitavad seda ERSO, RAM, Tallinna poistekoor, Jassi Zahharov, Urmas Põldma, kandleansambel, Vanemuise teatri balletitrupp ning Julia Litvinenko ja Mantas Darskevicius Eri Klasi dirigeerimisel – suurim ja väärikaim koosseis, millega on mul olnud võimalus koos töötada.
Kolmandaks on mul harv võimalus vaadata uuesti läbi, viimistleda ja saada osa nii mahuka teose taasesitusest. See kõik kokku on ülimalt suur õnn!
Heino Elleri muusikapreemiate pidulik kätteandmine on 20. märtsil Eesti teatri- ja muusikamuuseumis
Tauno Aints
• 1975 sündinud Tauno Aints on lõpetanud Viljandi kultuuriakadeemia (1998, levimuusika) ja Eesti muusikakadeemia (2004, kompositsioon).
• Ta on töötanud Viljandi meeskoori Sakala (1995–1997) ja EMA kõrgema lavakunstikooli (2000–2001) kontsertmeistrina, alates 2002 on õppejõud Tallinna muusikakeskkoolis. Mängis 2002–2007 ansamblis Genialistid.